Ettevõtja Enn Veskimägi ja võlausaldajate liidu juht Marie Rosin ei mõista tankistide seaduse eelnõu kohta tehtavat kriitikat. Neile jääb arusaamatuks, miks on riigi sekkumine majandusaasta aruande esitamata jätmisel ettevõtlusvabadust piirav, kui aruande esitamine on kõigile kohustuslik.
- Ettevõtja Enn Veskimägi pole kriitikaga nõus. Foto: Raul Mee
Äripäev kirjutas, et ettevõtjad ja advokaadid ei pea õigeks, et tankistide seadusega muudetaks elu raskemaks neil, kes ei esita majandusaasta aruannet või maksudeklaratsiooni.
Seaduseelnõu üks punkt loeb sellise osaühingu osa müügitehingu tühiseks. Teine oluline piirang takistab firma juhatusse pääsemast isikutel, kes on mõne teise sellise ettevõtte juhatuses, millel on majandusaasta aruanne või maksudokumendid esitamata.
Graanul Investi suuromaniku Raul Kirjaneni hinnangul peaks riik sekkuma eraõiguslikesse suhetesse nii vähe kui võimalik ning ingelinvestor Raul Rannu arvab, et igasugused piiravad meetmed mõjutavad lõpuks ka kaudselt välisinvestoreid, kes investeerivad pigem mujale. Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni esinaine ning maksejõuetusõiguse revisjoni töörühma liige Karin Madisson märkis, et majandusaasta aruanne on esitamata ligikaudu 44 000 ettevõttel ning tankiste kasutab väidetavalt veidi üle 5% kõigist tegutsevatest ühingutest, mistõttu tuleb arvestada, kuidas see mõjutab tankistidega mitteseotud isikute huve.
Ettevõtja Enn Veskimägi, kelle ettevõte Standard kuulub ka võlausaldajate liitu, oli neist kommentaaridest hämmingus. Koos liiduga on ta pea kolm aastat palunud rahandusministeeriumil korraldada teema lahendamiseks ümarlaudu. "Probleem on tegelikult väga suur. Kui 44 000 firmat ehk peaaegu veerand kõikidest ettevõtetest ei esita aruannet, mille on ettevõtjad kohustatud tegema, siis miks see kolmveerand peab siis tegema, kui võib ka mitte teha?“ küsis Veskimägi.
Veskimägi märkis, et maksmata on jäetud ja maha on maetud umbes 400 miljonit eurot, mille sees on ka riigimaksud.
Võlausaldajate liidu juht Marie Rosin tõdes, et üsna palju nende esitatud muudatusettepanekutest on nüüd eelnõus kirjas. "Isegi üllatuslikult palju. Ma ei uskunud, et nad nii tõsiselt selle ette võtavad,“ ütles Rosin. Rosina sõnul oleks kõige lihtsam viis probleemi lahendamiseks see, kui ettevõtja ei saa uut firmat luua, kui ühel ettevõttel on majandusaasta aruanne esitamata. "Juba see oleks samm edasi.“
Tankistide probleemiga tegelemise juures on Rosina hinnangul kõige olulisem see, et riik annab ettevõtjatele teada, kuidas tuleb käituda. "Meile tuletatakse selle uue seadusega meelde, et ettevõtlusvabadusega kaasnevad kohustused. Minu meelest see on just selle asja tuum,“ rääkis Rosin. Tema sõnul on oluline, et kui riik reklaamib, et meil on vaba ettevõtluskeskkond ja ettevõtet on niivõrd kiire ja lihtne luua, siis tuleb anda teada, et peab täitma ka kohustusi riigi ees.
Rosin ei mõista, miks peaksid ettevõtted üldse majandusaasta aruande esitamata jätma, sest ettevõtlusega kaasnevad ka kohustused. "See on niivõrd elementaarne ja normaalne viis teha äri – olla aus, olla läbipaistev – ja ma ei saa aru, kuidas me takistame siin ettevõtlusvabadust. Vabadus ei ole see, et ma võingi teha tegusid ja peita pea liiva alla. See ei ole vabadus.“
Rosin ütles, et kui keegi tahab väärikalt oma ettevõtte likvideerida, maksab ta seda tehes riigile ära ka maksud. "Aga nüüd on tekkinud selline olukord, kus keegi on olnud minust justkui privilegeeritum, tema ei pea maksma makse,“ ütles Rosin.
Seotud lood
Justiitsministeerium plaanib mitut reformi, muutmaks tankistide tegutsemise ettevõtete eesotsas ja matmisel keerulisemaks, advokaatide hinnangul piiratakse nendega liigselt ka ausa ettevõtja tegutsemisvabadust.
Justiitsministeeriumi tankistide seaduse planeeritavad piirangud teeksid elu raskeks nende ettevõtete juhatuse liikmetel, millel on majandusaasta aruanne esitamata. Selliseid ettevõtteid on rohkem kui 44 000.
Justiitsministeerium vastas planeeritava tankistide seaduse kriitikale, et kui tahta tankistide tegusid ennetada, ei saagi välistada, et ebamugavusi tekib ka ausatele ettevõtjatele.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.