Tankistide seadus piiraks 44 000 ettevõtte juhatust

Justiitsministeerium plaanib variisikute vastu võitlemiseks mitut reformi, mis piiravad isikuid, kes kuuluvad selliste ettevõtete juhatusse, kes ei ole esitanud majandusaasta aruannet või maksudeklaratsiooni. Üks punkt loeb sellise osaühingu osa müügitehingu tühiseks. Teine oluline piirang takistab firma juhatusse pääsemast isikutel, kes on mõne teise sellise ettevõtte juhatuses, millel on majandusaasta aruanne või maksudokumendid esitamata.

Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni esinaine ning maksejõuetusõiguse revisjoni töörühma liige Karin Madisson märkis, et eelmise aasta novembri seisuga oli majandusaasta aruande esitamata 44 032 osaühingul ja aktsiaseltsil ehk ligikaudu 23 protsendil äriühingutest.

"Minu meelest peaks riik sekkuma eraõiguslikesse suhetesse nii vähe kui võimalik,” sõnas Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen, kes kuulub 17 äriühingu juhatusse. Kirjaneni sõnul on praegune poliitika areng, kus riik sekkub juba obsessiivselt ettevõtete ja eraomanike vabadusse, selgelt häiriv ja majanduskeskkonnale kahjulik. "Olgu selleks siis piirangud oma põllumaaga majandamisel, oma metsa majandamisel, nüüd ka ettevõtete müügil ja juhatuse töös osalemisel,” sõnas Kirjanen.

Kirjanen märkis, et majandusaasta aruande esitamine on toiming, mis on eelkõige oluline ettevõtte kreeditoridele. "See on eraõiguslik suhe ja peaks selleks ka jääma. Ma ei näe, et olukord oleks selles vallas meil nii halb, et riik peaks nii agressiivselt sekkuma.”

Kirjaneni hinnangul peaks majandusaasta aruande esitamata jätmisele reageerima kreeditorid ja lepingupartnerid, mitte riik. "Ma usun, et valdavas osas laenulepingutes on selle kohta ka mehhanismid olemas,” ütles ta. Kirjanen ütles, et teine tasand selles on kõikide juhatuse liikmete võimalus ja võimekus tegelikkuses neid protsesse mõjutada ja mida see endaga kaasa toob. “Näiteks omanike eriarvamus audiitoriga, mis võtab aega, jne.”

Kirjanen soovitab selle seaduseelnõu taustal poliitikutele enne millegi otsustamist see hoolikalt läbi kaaluda. "Päris kõiki hullumeelseid ideid ei ole vaja seaduseks vormida.”

Karin Madisson nõustus, et tankistide kasutamise piiramine on vajalik ja sellega tuleb tegeleda, aga ka tema hinnangul ei ole eelnõus pakutud meetmed selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja proportsionaalsed. Majandusaasta aruande esitamata jätmise probleemiga saaks riik Madissoni hinnangul tegeleda oluliselt efektiivsemalt ka muid meetmeid kasutades: kas või juhatuse liikmeid ja ühingut trahvides ja saneerimismenetluse algatamisele keeldu seades.

Madisson märkis, et kuna väidetavalt kasutab tankiste vaid veidi üle 5% kõigist tegutsevatest ühingutest, tuleb tankistide kasutamise takistamiseks reegleid kehtestades arvestada, kuidas mõjutab see teiste, tankistidega mitteseotud isikute huve. "Taoliste oluliste ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse piirangute seadmisel on oluline silmas pidada suurt pilti ning selle eelnõu puhul ei ole seda tehtud,“ tõdes ta.

Madissoni hinnangul on soov kehtestada osade võõrandamisele ja juhatuse liikmena tegutsemisele automaatselt piirangud väga problemaatiline. Tema sõnul kahjustavad praegu pakutud meetmed nii omandiõigust kui ka ettevõtlusvabadust ning toovad väga palju ebaselgust. "Näiteks räägitakse eelnõus „muude dokumentide esitamise kohustuse täitmata jätmisest“. Ebaselgeks jääb, millised on need muud dokumendid. Osaluse omandamine peab olema võimalik turvaliselt heausksele ostjale," selgitas ta.

Samal ajal on ühinguõiguse ja maksejõuetusõiguse revisjonide käigus välja pakutud mitu meedet, kuidas võidelda tankistide ja majandusaasta aruande esitamata jätmise vastu. "Mina loodan, et lõpuks luuakse pankrotiombudsmani institutsioon, millest on juba kaua räägitud. Tema kontrolliks selliseid olukordi ja aitaks menetluste tegemisel, et pahatahtlikult käituvaid isikuid vastutusele võtta. Samuti aitaks selliseid olukordi lahendada omanike vastutuse suurendamine maksejõuetuse korral."

Ingelinvestor ning Mobi Solutionsi ja riskifondi Superangel asutaja Rain Rannu kuulub seitme äriühingu juhatusse. Justiitsministeeriumi planeeritavatest muudatustest ei olnud ta teadlik, kuid hindas, et välisinvestoreid Eesti majanduskeskkonna omapärased piirangud ei rõõmusta.

"Kui Eesti teeb mingisuguseid jäiku üliebatavalisi äriseadustiku muudatusi, siis välisinvestorite seisukohast muudab see kindlasti Eesti majanduskeskkonna tehnoloogiainvesteeringute tegemisel vähem atraktiivseks,“ oli Rannu kindel.

"Üldjuhul ollakse tehnoloogiainvesteeringute maailmas harjutud teatud üldiste põhimõtetega,“ selgitas Rannu. Tema hinnangul võib see viia selleni, et rohkem ettevõtteid registreeritakse teistesse piirkondadesse, mille õigussüsteemiga on investorid harjunud. "Start-up´id on viimase kolme aasta jooksul teinud väga suure hüppe. Taxify ja mitu teist noort start-up´i on veennud välisinvestoreid investeerima Eesti juriidilistesse kehadesse ja sellised ebastandardsed asjad võivad selle töö lõpuks ära nullida.“

"Ükski välisinvestor ei taha investeerida juriidilisse süsteemi, kus temast olenemata põhjustel võib olla ettevõtte väärtus väiksem," lisas Rannu ja märkis, et üldiselt ei ole mõistlikud muudatused, mille puhul ei ole läbi mõeldud, kuidas need mõjutavad välisinvesteeringuid.

Ettepanekuid variisikute vastu võitlemiseks Rannu välja pakkuda ei osanud, sest tema sõnul ei ole idufirmade maailmas nende kasutamine levinud. "Investeeringud tehakse konkreetsetesse asutajatesse ja igasugune variisik on tehnoloogiainvesteeringute maailmas automaatselt punane lipp, mille puhul investeeringut ei tehta. Meie puhul on pigem küsimus, et ega nüüd mingi muu probleemiga võitlemise pärast ei tehta kõigi normaalsete tehnoloogiafirmade elu raskemaks," ütles Rannu. Ta märkis, et on nõus, et majandusaasta aruanne peab olema esitatud ja investeerimisfondina nõuavad nad oma idufirmadelt aruannet iga kuu.

"Eelnõu kooskõlastusele esitamisel oligi soov teada saada, kas ettevõtluskeskkond on valmis sedalaadi ebamugavusi taluma, et oluliselt vähendada variisikute kasutamise võimalusi ja seeläbi veelgi suurema kahju tekkimist just ausatele ettevõtjatele,“ ütles Niklus.

Ta märkis, et tuleb jõuda üksmeelele, kas pidada variisikute tõttu tekitatud kahju Eesti ettevõtlusele „sääseks“ või „elevandiks“. "On ju seni ettevõtlusorganisatsioonid korduvalt justiitsministeeriumiga kohtumistel kinnitanud, et variisikutega seotud väärkäitumiste hulk ja seeläbi ausatele ettevõtjatele tekitatud kahju on niivõrd suur, et vaja on kasutusele võtta äärmuslikud ja ranged abinõud.“ Niklus lisas, et välja pakutud lahenduste puhul ongi soovitud algatada ühiskondlik arutelu, kas need abinõud on piisavad ja efektiivsed või hoopis ülemäärased ja ebavajalikud.

Niklus märkis, et tegemist on ikkagi alles eelnõu kooskõlastamisega, mille eesmärk ongi koguda arvamusi ja seisukohti, et välja selgitada, kas eelnõus pakutud lahendused on sobivad ja eesmärgipärased. Tema sõnul on arutelu ja kriitika tervitatav, kuid teretulnud on lisaks sellele ka võimalike lahenduste pakkumine, et probleeme paremini ja sobivamalt lahendada.