Jäätmeseadus kukkus riigikogust välja

"Lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda," ütles ringhäälingule keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kelle hinnangul oleks keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini ette valmistatud enne riigikokku saatmist.

Näiteks tuleks tema arvates riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus ja need, kes paremini tegelevad jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega, peaksid saama kopsakama toetuse.

"Ministeeriumil on kindlasti veidi mõru meel ja kahju sellest, et eelnõu riigikogus seaduseks ei saanud, sest energiat ja töötunde oli selle ettevalmistamiseks kulunud rohkelt," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Järgmine probleem, mis eelnõu kõrvale jätmisest tuleb, on seotud jäätmedirektiivide muudatuste vastuvõtmisega, mida tuleb teha järgmise aasta juuliks, lisas ta.

Ka riigikogu komisjoni kriitikaga Heinma lõpuni ei nõustunud. "Eelnõu oli menetluses poolteist aastat, aeg läks vahepeal edasi ja tekkisid kriitilised täiendused, mida oli vaja õigusse sisse viia. Aga ei saa öelda, et eelnõu oleks olnud kuidagi vigane. Isegi kui paljude täienduste tegemisel ei olnud tulemus ühtlane, ei oleks see tohtinud menetlemist takistada," märkis Heinma.

"Ka jäätmedirektivide muudatuste vastu võtmiseks oleks olnud parem, kui ees oleks olnud uus, täiendatud seadus, nüüd tuleb arvestada vana seadusega. See kõik tekitab üsna palju määramatust ja segadust, mis nõuab lisaenergiat," tõdes Heinma, kelle sõnul kogu pakendi- ja jäätmevaldkonda muutvat seadust nii pea ei tule, sest edasine tegevus keskendubki direktiivide ülevõtmisele. 2020. aasta juuli alguseks tehtavate muudatuste jaoks tuleb uute eelnõudega valitsusse jõuda juba tänavu sügisel.

Seaduseelnõus oleks muudetud nii jäätmete liigiti kogumist kui pakendite eraldi kogumist. Esimese jaoks Heinma sõnul seaduse muudatust tegelikult vaja ei ole. "Segaolmejäätmete sorteerimise korda saab muuta ka määruse tasemel, kuidas kogutakse paberit, pappi, plastikut või metalli. Pakendite kogumise korra muutmisega on keerulisem, sest see on kirjas seaduse tasemel," ütles ta.

Küsimusele, kas ministeerium valmistab siis ette liigiti kogumise tugevdamiseks määruse abil, vastas Heinma, et liigiti kogumine peab paranema ja ministeerium teeb omalt poolt selleks kõik, kaasa arvatud kaalub määruse muutmist.

Jäätmeseadus, millega sooviti näiteks teha kohustuslikuks jäätmete kodus eraldi kogumine, pidi olema osa lahendusest, millega Eesti oleks taganud, et jäätmete eraldi kogumine vastab ka rahvusvaheliselt võetud kohustustele. Praegu leitakse uus kasutus kolmandikule tekkinud jäätmetest, üle poole põletatakse Irus ning ülejäänud ladestatakse prügimägedele. Seda viimast aga järjest rohkem. Kui eelmisel aastal ladestati 16-17 protsenti, siis tänavu ähvardab see 20 protsendile tõusta. Ümber tuleks käidelda aga pool olmejäätmetest.

Äripäev kirjutas septembris, et olmejäätmete nõutud ulatuses ringlusse võtmine 2020. aastal on tugeva kahtluse all ning Euroopa Komisjon võib selle eest Eestit ka trahvida. "Trahv oleks kõige halvem variant, võetakse kindlasti ka arvesse, kas liikmesriigid on teinud kõik endast oleneva, rakendanud meetmeid ja kuulanud komisjoni ettepanekuid," ütles Heinma toona. Kõige endast oleneva alla oleks siis kuulunud ka jäätmeseaduse vastu võtmine.

Eelnõu jäi keskkonnakomisjoni lauale seisma juba kevadel, kui kümnete lobigruppide pahameel oodatavate muudatuste ees, sundis keskkonnakomisjoni seadusega aja maha võtma. Toona lubas Rainer Vakra, et keskkonnakomisjon võtab kõik paragrahvid ükshaaval lahti ja arutab asjaosalistega läbi. "Kindlasti tehakse eelnõus muudatusi. Kui palju ja milliseid muudatusi tehakse, on veel vara öelda. Keskkonnakomisjon tahab selleks eelnevalt kuulata ära kõikide huvigruppide arvamused," ütles ta. Arvamuste kuulamine venis aga sügisesse. Novembris tõdes keskkonnaministeerium, et püsib poliitiline risk, et valimiste eel jääbki see eelnõu seaduseks muutumata.