Ettepanek: pere soojamaalennud maksu alla

Inimeste tervist kahjustavate toodete all peab Kokkota silmas alkoholi, nikotiini ja mõnukanepit. Ka kaudsed keskkonna- ja tervisemõjud tuleks tema sõnul toodete ja teenuste hinna sisse arvestada. Sellisteks toodeteks peab ta näiteks põlevkivienergeetikat ja lennundust. „Pere „soojamaalennu“ mõju on sama kui terve aasta keskmise autokasutuse mõju,“ ütles ta. Lisaks oleks tarvis maksustada parfümeeria, kosmeetika, võimsad sõiduautod, erakaatrid ja -lennukid ning teised sellelaadsed.

Madalam maksumäär tuleks Kokkota sõnul kehtestada tervislikele toodetele, eriti kohalikele mahetoodetele, puu- ja juurviljadele ja piimatoodetele.

Kokkota märkis, et kuna Elurikkuse erakond kasutab oma juhtimises otsedemokraatiat ja kõiki majanduslikke punkte pole nad veel jõudnud läbi hääletada, tuleb artiklis avaldatud ideid võtta tema isiklike seisukohtadena. Küll aga lähtuvad need seisukohad erakonna nutika maheriigi katusideest.

„Pean vajalikuks maksustada senisest rohkem keskkonna reostamist, inimeste tervist kahjustavaid või inimesena arenemiseks mittetarvilikke tegevusi,“ ütles Kokkota, kes on energiasäästlike majade ehitusega tegeleva ettevõtte Natuurehitus OÜ omanik.

See pole veel aga kõik. Samuti tuleks Elurikkuse erakonna liikme arvates suurendada maksukoormust loodusvarade ammutamisele maapõuest, jäätmete ladestamisele ilma ümbertöötlemiseta, taastumatute kütuste põletamisel tekkivatele kasvuhoonegaasidele ja kahjulikele heitmetele. Ka loodusvarade kasutustasude tõstmine on Kokkota sõnul teretulnud, sest see sunniks tööstust välja töötama efektiivsemaid ja jäätmeid minimeerivaid tootmistehnoloogiaid.

„Maksustamise täiendav väärus on selles, et säilib puhas elukeskkond ja liigirikkus ning hiljem hoitakse ressursse kokku globaalsete katastroofidega toimetulemiseks,“ märkis ta.

Kokkota sõnul oleks mõttekas tulumaksuvaba miinimum viia järk-järgult keskmise palga tasemele. Tulumaksumäärade erisuste kehtestamine ja maksumäära vähendamise katteallikas tuleks ressursimaksude suurendamisest. Eelpool mainitud maksutõusudest annaks vähendada ka sotsiaalmaksu.

„Majandusanalüütikud peavad selleks kasutama maksusimulatsioone, arvestades seal erinevate maksumuudatuste tervikmõju,“ rääkis ta. Pikemas perspektiivis vajab Kokkota sõnul kogu maksusüsteem lihtsustamist. Üheks võimaluseks oleks tema sõnul võtta kasutusele tehingumaks. „Selle tutvustamiseks on vaja alustada laiemapõhjalist avalikku diskussiooni ja uuringuid,“ märkis ta.

Kokkota märkis, et aktsiise tuleks tõsta ja nendest saadav lisatulu tuleks suunata tõõjõumaksude vähendamiseks. Aktsiiside kehtestamiseks ja muutmiseks on vajalik analüüsida eelnevalt naaberriikide aktsiisipoliitikat ja vältida suuri erisusi. „Naaberriikidega tuleb saavutada tasemete ühtlus,“ ütles ta.

Kokkota sõnul oleks tarvis luua kogukonnasiseste sidemete tekkeks soodne keskkond. „Oluline on e-riigi edasiarendamine, kus nii ettevõtja ja ka eraisik saab teha kõik toimingud efektiivselt. Sellele lisanduvad piirkondlikud kooskäimiskohad, riiklikult toetatud koolitusprogrammid, uued innovatiivsed projektid, kus teadmiste ja kogemuste jagamist soodustatakse kogukonnas,“ selgitas ta. Näiteks saab tema sõnul kasutada suure elukogemuspagasiga aktiivsete pensionäride ajaresurssi noorte abivajajate edutamiseks.

Vajalik on anda suurem otsustusvabadus piirkondlikes küsimustes kohalikele omavalitsustele. Võõrtööjõu vastuvõtmine toimugu aga vastavalt tööjõusektori vajadusele, eelistada tuleks aga umbes 100 000 välismaal viibiva eestlase naasmist.

Kokkota hinnangul peaks soosima automatiseerimist. Välja oleks vaja töötada ka eriprogramm Ida-Virumaa jaoks, kus lähiajal põlevkivist elektri tootmise lõpetamise tõttu vabaneb tuhandeid töötajaid.

Kokkota sõnul tuleks kahjumlikud ja väljasurevate sektorite riigiettevõtted likvideerida, teiste riigiettevõtete vähemusosalused viia börsile. Riiklikud teadusinvesteeringud võiks suunata erinevate valdkondade kestlike mudelite väljatöötamisse.

Samal ajal tuleks Kokkota sõnul vältida suuri taristuinvesteeringuid, mis hiljem toovad endaga kaasa suured hooldus- ja püsikulud. „Põhimaanteede neljarealiseks tegemiseks, Rail Balticu ja Talsinki tunneli puhul peab lähtuma kasutus-, tasuvusuuringutest, keskkonnamõjuanalüüsidest, mitte lihtsalt saada olevatest abirahadest või ehitussektori kasumi teenimise huvist,“ märkis ta.

Pensione tuleks Kokkota sõnul järk-järgult tõsta, kuid kiiremini, kui toimub elukalliduse tõus. „Pensioni II sammas tuleb teha vabatahtlikuks. Vajaminev lisasumma riigieelarvesse laekub ressursimaksude suurendamisest,“ märkis Kokkota. Ka peaks tema sõnul kaaluma Eestis kodanikupalga kontseptsiooni väljatöötamist ja katsetamist.

Kokkota sõnul on praeguses globaliseerunud maailmas ebaeetiline osta ülikalleid ehteid ja luksuskaupu, kui võrdelise hulga raha saaks suhteliselt väikese vaevaga toimetada näljas ja vaesuses arengumaadesse. „Seda just ebatraditsioonilises vormis ehk mitte toidukaupade jms, vaid seemnete, töö- ja abivahendite ning oskusteabega, kuidas oma eluga paremini hakkama saada,“ rääkis ta.

Suurendades Eestis tulumaksuvaba palga osa näiteks keskmise palgani, võidavad Kokkota sõnul tegelikus heaolutunnetuses eelkõige madalama sissetulekuga inimesed, kelle elukvaliteedi kasv lisandunud sissetuleku kohta on suurim. „Need inimesed saavad endale lubada sissetulekute kasvu puhul täisväärtuslikumat toitu, tervisesporti ja kultuurisündmuste külastamist. Saadud rahalisa parandab nende elujärge väga oluliselt,“ rääkis ta. „Samas suurema sissetulekuga elanikud ei kaotaks rohkem makse makstes oma eluolus märkimisväärselt midagi,“ ütles ta.

Äripäev avaldas jaanuaris erakondade majandusprogrammide analüüsi. Elurikkuse erakonnal polnud artikli valmimise ajaks programmis majanduse valdkonnas veel suurt midagi avaldatud. Teiste erakondade majandusprogramme analüüsides märkisid majanduseksperdid, et erakonnad ei ole piisavalt mõelnud võimalikele katteallikatele.

Erakondade majandusprogramme kommenteerisid Äripäeva raadios jaanuarikuises hommikuprogrammis ka ajakirjanikud Aivar Hundimägi ja Eliisa Matsalu ning „Kuuma tooli“ saates Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova, Isamaa liige Mart Luik ja Vabaerakonda kuuluv Andres Herkel. Kuula saateid Äripäeva uuest podcastide keskkonnast.

Majandusprogrammide analüüsile kirjutasid peale Allan Kokkota Elurikkuse erakonnast vastukaja ka Tiit Elenurm Eesti 200st ja Endel Oja EKREst.