Statistikaameti andmetel suurenes siseturistide arv mullu 4% ja välisturistide arv vähenes 1%, kokku turistide arv suurenes 1 protsendi võrra.
- Turistid Tallinna sadamas, teel laevaga Soome. Foto: Andras Kralla
Eelmisel aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,45 miljonit siseturisti ja 2,14 miljonit välisturisti. Soome turiste, keda oli majutatud välisturistide üldarvust 39%, oli majutusettevõtetes 9% vähem kui 2017. aastal.
Rohkem turiste saabus mitmetest Euroopa Liidu riikidest, samuti peatus majutusettevõtetes rohkem turiste Venemaalt ja Aasia riikidest. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70% tuli Eestisse puhkama, 23% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Eesti elanikest oli puhkusereisil 64% ja tööreisil 23%.
Detsembris oli Soome ning Venemaa turiste vastavalt 11% ja 6% vähem kui 2017. aasta detsembris. Läti turiste peatus majutusettevõtetes 11% rohkem, samuti saabus rohkem turiste teistest Euroopa Liidu riikidest – Leedust, Suurbritanniast, Rootsist ja Saksamaalt. Kokku peatus Eestis 152 000 välisturisti.
77% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinna. Pärnu majutusettevõtetes peatus 7% ja Tartu majutusettevõtetes 5% välisturistidest. 67% välisturistidest olid puhkusereisil ja 26% tööreisil.
Siseturiste peatus detsembris majutusettevõtetes 121 000 ehk 7% rohkem kui 2017. aasta detsembris. 64% siseturistidest olid puhkusereisil ja 23% tööreisil. 30% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest peatus Harju maakonnas, Tartu ja Pärnu maakonnas kummaski 15%.
Külastajatele pakkus majutusteenust 950 ettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 45 000 voodikohta. Tubadest oli täidetud 43% ja voodikohtadest 35%. Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 2018. aasta detsembris 40 eurot ehk kolme euro võrra rohkem kui aasta varem detsembris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Haritava maa hinnakasv on ületanud pensionifondide tootlust pea kümnekordselt, selle tõus on ületanud ka Tallinna börsiindeksit. Järgnevas analüüsis näitame nii eluruumide, metsa, põllumaa, kulla, aktsiate kui ka pensionifondide hinnamuutusi viimastel aastakümnetel.