Firmade börsile viimisel pole vaja sugugi piirduda ainult riigile kuuluvate ettevõtetega, leidis Redgate Capital partner Aare Tammemäe ja juhtis tähelepanu pangakontodel seisvale 8 miljardile eurole.
- Eesti viimane börsile tulnud firma on Tallinna Sadam, kelle investorid on poole aastaga kenasti teeninud. Foto: Andras Kralla
Äripäev kirjutas täna Eesti 200 plaanist riigiettevõtteid erastada ja börsile viia, mis tooks riigikassasse üle miljardi euro. Erakonna üks eestvedajatest Nortali juht Priit Alamäe ütles, et nad soovivad tekitada meie õhukesele kapitaliturule likviidsust ja nõudlust juurde. "Mida rohkem ettevõtteid on börsil, seda rohkem neid sinna ka juurde tekib ja vastupidi. Börsiettevõtted on ka jaeinvestori jaoks üks kõige lihtsamaid viise Eesti majandusse investeerimiseks.“
Ettevõtjad peaks riigilt eeskuju võtma
Redgate Capital partner Aare Tammemäe arvates on paljude riigiettevõtete börsileviimine vajalik ka sellepärast, et tekiks rohkem võimalusi, kuhu investeerida. „Kuhu siis inimeste pangakontodel seisev 8 miljardit eurot raha peaks minema,“ küsib ta ja leiab, et rääkima ei peaks ainult riigifirmadest. „Miks me piirdume ainult riigile kuuluvate ettevõtetega? Veel suurem potentsiaal ja vajadus on erasektoris. Ettevõtted on mures, et tööjõukulud kasvavad ning pole vahendeid laieneda ja uusi turge võtta.“
Tammemäe sõnul peaks ettevõtjad riigilt eeskuju võtma, investoreid ja kapitali kaasama. „Investor vaatab ringi esmalt ikka oma koduturul, omi ettevõtteid ja keskkonda tunneb ja usaldab ta kõige enam,“ ütles ta. Selleks ei pea alati suurt IPOt tegema, kapitali kaasamise formaate on erinevaid, viitab ta.
Erastamisplaanist rääkinud Alamäe sõnul on riigiettevõtete IPOde kogukulu praegu väga keeruline ennustada. Teenida võiks sellest plaanist erakonna arvutuste järgi järgmise 4-5 aasta jooksul vahemikus 1–1,3 miljardit eurot. Sellest saad
pikemalt lugeda siit.
Riigifirma Eesti Teed juht Andres Agukas tõdes tänases Äripäeva artiklis, et nende ettevõtte erakätesse müümisest on räägitud pikalt ning tõsisemalt 2015. aastast. "Minu seisukoht on, et liiga kaua müügist rääkida ei ole hea. Kas tuleb see protsess lõpuni viia või siis ära jätta,“ nentis Agukas.
Tema hinnangul ei peaks riik oma äriühingut hoidma, kui teised sarnast teenust osutavad ettevõtted on eraomandis. "Ma saan aru, kui riigiomanduses on ettevõte, kelle sarnast teist Eestis ei ole ja tekiks eraomanikul monopol. Eesti Teed on ettevõttena sarnane teiste turuosalistega ja tema müük oleks minu meelest igati kohane.“
Seotud lood
See ei ole hea pikk strateegia, kui me korjame majandusest igal aastal pensionifondide maksetena kokku arvestatava hulga kapitali ja suuname selle Eestist välja, kirjutab Eesti 200 juhatuse liige ning Nortali asutaja ja juht Priit Alamäe.
Erakonna Eesti 200 riigifirmade erastamise plaani jõudnud ettevõtete juhid tahavad lõpuks selgust, sest pidevalt müüki oodates on raske kasvada.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.