Robert Kitt: vastutajast on vara rääkida

Kitti sõnul oli tema osalemine täna toimunud Swedbank ASi nõukogu koosolekul ammu ette planeeritud ja polnud otseselt seotud eile ilmsiks tulnud rahapesukahtlusega.

"Muidugi peegeldasime tekkinud olukorda, aga eks iga ettevõte, mis on sattunud meedia (tähelepanu) alla, iga nõukogu küsib aru. Tegu oli Swedbank ASi, mitte grupi nõukoguga. See on regulaarne, toimub 4-5 korda aastas," sõnas Kitt.

Selles küsimuses on kaks asja. Esiteks, mis puudutab konkreetseid klientide nimesid – ei saa kuidagi konkreetseid kaasusi kommenteerida. Teine asi, mida ma ka ei saa öelda, see on seadusega keelatud ja pole ka mõistlik, et kuidas täpselt meie monitooringu filtrid töötavad. Kui see oleks avalik, oleks kurikaeltel võimalus seda infot teades teha omi liigutusi. Mul on sellele küsimusele meeletult raske vastata, kas "alarm" läks põlema. Nimesid oleme kogu aeg kontrollinud ja kontrollime edasi.

Olen kursis. Esiteks, mida oleme kogu aeg öelnud – oleme jaepank. Meil on kohalikud eraisikud, ettevõtted neljal turul. Neid me teenindame, teiste hulgas on ka mitteresidente, kes ei ole definitsiooni järgi halvad. Ka raha, mis tuleb ärisuhetest Venemaaga, ei ole tingimata kriminaalne. Mitteresidendid on ka õppivad tudengid ja töötavad inimesed. Meie ärimudel ei ole kunagi olnud teenida mitteresidentide teenindamiselt. Äri tegemine ja ülekanded Danske pangaga, mis on tänaseni Eestis registreeritud pank, on loomulikult toimunud kogu aeg.

See, et segment pole fookus, ei tähenda, et rahapesu pole fookus. Swedbank on väga tõsiselt võtnud rahapesu tõkestamist, nädal aega tagasi jäi makse kinni, muusikaalbum (tegu oli võõrapärase nimega albumiga, juhtumist kirjutas Postimees – toim). Filtreid teeme pidevalt paremaks ja need töötavad, aga kuidas täpselt, ei saa rääkida. Protsendina (on summa) väike, aga igasugune kuritegeliku raha liigutamine on meie jaoks no-go. Pankadel ei ole mingit huvi sellele kaasa aidata.

Muidugi, oleme kogu aeg protseduure karmimaks muutnud. Mitte ainult tänu sellele kahetsusväärsele loole, aga seadused ka muutuvad. Rahapesu vastast seadust on 25 korda muudetud, 2017. aastal nii põhjalikult, et tuli uus seadus. Meil on suur hulk inimesi, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Kohati saan tagasisidet meediast, et tegeleme sellega liiga põhjalikult.

Jah, kindlasti, vaatame kogu sellele asjale peale, mis on avalikuks tulnud ja veel ilmselt tulemas.

Mitte mingit. Kui peaks ka täna keegi seda küsima, vastan endiselt, et mina ja ka kolleegid oleme teinud kõik, mis meie võimuses, et karmistada kontrolle, et need vastaks riskidele. Mingit eelinfot ei olnud ja ei saanudki olla.

Minu meelest oli see seotud grupi ümberkorraldustega, Priit läks toimetama teise valdkonda.

Suhteliselt normaalne on, et kui oleme riigis suurim pank, siis kohtume aeg-ajalt nii valitsuse kui regulaatoritega. Bonnesen aeg-ajalt käib siin, siis selliseid kohtumisi ette võtame. Tavaliselt on diskussiooniks olnud üldine majandusareng - ega majandus üle ei kuumene, kuidas pangad finantseerivad projekte. Ei ole meediasündmusi teinud nendest. Pressikonverentsi ei ole teinud, aga miks mitte Äripäevaga kohtuda järgmine kord.

Vastutusest on veidi vara rääkida. Kõigepealt peaks asjaolud välja selgitama, mis või kas üldse oli.

Nagu enne ütlesin, mis puudutab konkreetseid kliente – isegi kui tahaks, kuidagi ei saa kommenteerida.