Mineviku taak kummitab miljarditehingut

“See võib olla väljaimetud teema ja selles võib olla väga tugev sisu. Üliraske on ennustada,” ütles pangandussektoris tegutsev ja anonüümsust palunud allikas Äripäevale.

Rootsi ajalehe Svenska Dagbladet kolumnist Patricia Hedelius kirjutas eile, et Nordea Balti tegevuse Luminori kaudu ostnud Blackstone võib asjale õigusliku käigu anda ehk minna kohtusse. Hedelius tõdes, et ta ei ole teadlik Blackstone’i kavatsusest esitada hagi Nordea vastu, aga tema hinnangul on risk, et USA investeerimisfond võib seda kaaluda. „Ostja võib kaaluda sellised õiguslikke käike, kui uut informatsiooni peaks avalikuks tulema. Eriti, kui see teave võib kahjustada kasumiprognoosi,“ selgitas Hedelius.

Hedeliuse sõnul võib Blackstone süüdistada Nordeat (ehk sisuliselt Luminori) müügikõneluste ajal teabe varjamises. Selles on Nordeat süüdistanud ka Venemaa presidendi Vladimir Putini tervaimaid kriitikuid Bill Browder, kelle sõnul on Nordeast hulgaliselt Magnitski fondidega seotud summasid läbi jooksnud.

„Mina ei tea, kui palju teavet rahapesuriskide kohta avaldati Blackstone’ile Luminori tehingu läbirääkimiste käigus. Samas kui Nordea varjas kasumiprognoosi negatiivselt mõjutavat teavet, võib Blackstone ka aastate pärast kompensatsiooni Nordealt tahta,“ selgitas Hedelius. Ta lisas, et vastasel juhul seaksid Blackstone’i fondihaldurid Nordea investorite huvid enda rahastajate huvidest ette poole.

Ka Ameerika ametivõimud võivad alustada juhtumi uurimist, mis võib viia miljardilise suurusjärguga trahvideni, leidis kolumnist.

Eesti pangandussektoris tegutsev anonüümsust palunud allikas ütles, et praegu on raske hinnata, kui tõenäoline on Hedeliuse kirjeldatud stsenaarium. “Selliseid tehinguid ei ole üldse tehtud. Lääne suured omanikud suhtuvad väga suure tähelepanuga sellistesse asjadesse (rahapesuprobleemid), aga teisalt võib olla see fondi üldse ei huvita, mida kirjutatakse – on kapitalitootlust arvestav ettevõte, sotsiaalne vastutus võib olla ei ole nii väga nende teema,” rääkis ta.

Teine, samuti anonüümsust palunud allikas tõdes, et paljud praegu arvamust avalikult avaldama ei kipu. “Rahapesuteema on Eestis nii sensitiivne, et need, kes teavad, ei kommenteeri ja kes ei tea, ei oska kommenteerida,” ütles ta, kuid kirjeldas suurte tehingute hingeelu. “Tavaliselt üritatakse tehingutes mitte teada olevaid asju jätta lepingus lahtiseks – kui mingi probleem tuleb, siis enamasti järgnevad sellele mingid kahjunõuded, aga kui müüja ka ei teadnud seda probleemi, siis võib hall ala tekkida.”

Redgate Capitali partner Aare Tammemäe arvas, et Blackstone’i taandumine tehingust on vähetõenäoline. „Ma usun, et Luminori ostutehingu peamine teravik oli niigi suunatud rahapesu ja kõikvõimalikele tehingute ning klientide päritolu teemadele ning Blackstone pidi sellest teadlik olema, mida ostis,“ lausus ta.

Luminori teatas eile Äripäeva küsimuste peale, et Svenska Dagbladet ei ole nendega ühendust võtnud ega kommentaari palunud. „Luminor ei saa ka kommenteerida antud artiklis käivaid oletusi. Samuti ei saa Luminor kommenteerida Blackstone'i puudutavaid oletusi,” vastas Luminori kõneisik Hedwig Meidra.

Äripäev võttis ühendust ka Blackstone Grupiga, kuid artikli avaldamise ajaks ei olnud vastuseid laekunud.

Luminori ja Blackstone'i miljarditehingut nõustasid õigusbürood Cobalt, Ellex Raidla ja Sorainen. Cobalti õigusbüroo juhatuse liige Kristel Raidla-Talur ütles, et tema teadaoleva informatsiooni kohaselt pole Hedeliuse väidetel alust. Samas lisas Raidla-Talur, et ei saa kliendisuhete tõttu teemat kommenteerida. Ellex Raidla ja Sorainen keeldusid kommentaaridest andmisest.

Eelmisel nädalal küsis Äripäev Luminori juhilt Erkki Raasukeselt, kas Luminoril on luukered kapis. „Me ei ole leidnud üle teatava mahu tehinguid, mis oleksid kriitilised suuruse või tähenduse poolest, mida pole raporteeritud. Mis ei tähenda, et neid ei või olla, aga me pole neid leidnud,“ vastas ta.

Raasuke ütles, et enne Luminori loomist tegid mõlemad emapangad väga põhjaliku analüüsi. „Kõigele lisaks teeme praegu ise analüüsi, sest varasemad ei läinud ajaloos nii kaugele tagasi. Varasemad puudutasid viimast kolme-nelja aastat, nüüd oleme läinud kümme aastat tagasi,“ rääkis ta.

Kas on olnud ka tagantjärele raporteerimist, sellele jättis Raasuke vastamata. „See on krediidiasutuse ja rahapesu andmebüroo vaheline teema.“

Nordea ja DNB Balti äride liitmisel tekkinud Luminor teatas läinud septembris, et pangas omandavad enamuse Blackstone’i erakapitali investeerimisfondid. Blackstone’i Eesti nõustaja vandeadvokaat Sven Papp advokaadibüroost Ellex Raidla võrdles enamusosaluse ostu suurusjärgult sellega, kui Swedbank ostis aastal 2005 välja Hansapanga. Blackstone investeerib Luminori 1 miljard eurot.

Kui eelmisel kuul oli rahapesukahtlustega fookuses Swedbank, siis sel nädalal sattus rahapesuskandaali Nordea. Väidetavalt on Nordea kaudu liikunud umbes 700 miljoni euro ulatuses küsitava päritoluga raha, millest osa seostatakse Sergei Magnitski juhtumiga.

Suurem osa Nordeas pestud mustast rahast liikus panga Eesti, Taani ja Soome haru kaudu, vahendas Bloomberg. Selline info jõudis avalikkuse ette Soome meediakanali YLE kaudu, mille käsutuses on lekkinud dokumendid aastatest 2005-2017.

Rootsi ajalehe Svenska Dagbladet kolumnist Patricia Hedelius juhtis tähelepanu Blackstone’i vaidlusele Itaalia meediahiiu RCSga, kellelt USA investeerimisfond ostis ära 120 miljonit eurot maksa RCS Milano büroo- ja telekompleksi. RCSi väitel kasutas Blackstone ära Itaalia meediahiiu keerulist majanduslikku olukorda, soetas kinnisvara võileivahinna ehk 120 miljoni euroga.

Kuna Blackstone soovib nüüd müüa kinnisvara edasi 250 miljoni euro eest, soovib RCS saada Milano arbitraažikohtu kaudu osa Blackstone’i kasumist endale. Blackstone seevastu peab seda väljapressimiseks ja on andnud kohtuasja New Yorgi kohtule pureda.

Nordea on pidanud trahvi maksma aastatel 2013 ja 2015. Esimesel korral oli summa 3 miljonit eurot ja teisel korral 5 miljonit eurot. Peale selle on järelevalve Svenska Dagbladeti kätte jõudnud dokumentide järgi kritiseerinud panga puudulikku rahapesu riskianalüüsi aastatel 2017 ja 2018. Viimane uuring saadi valmis vahetult enne seda, kui pank peakontori minema kolis.

Rootsi on viimastel aastatel pangajärelevalvet tugevdanud, pankade tegevust ja rahapesukahtlusi jälgib finantsinspektsioonis 160 täiskohaga töötajat, lisaks teised järelevalvet toetavad inimesed, kirjutab Kauppalehti.

„Suure rahvusvahelisi piire ületava Euroopa panga järelevalveks on vaja 25–40 inimest,“ ütlesb Rootsi finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Peter Svensson.

Kui Nordea Soome kolis, läks peavastutus panga järelevalve eest Soome finantsinspektsioonile. Kuivõrd Soome on Euroopa pangandusliidus, teeb neljandiku ulatuses pangale järelevalvet Euroopa keskpank.

Väidetavalt on Nordea kaudu liikunud umbes 700 miljoni euro ulatuses küsitava päritoluga raha, millest osa saab seostada Sergei Magnitski juhtumiga. Suurem osa Nordeas pestud mustast rahast liikus panga Eesti, Taani ja Soome haru kaudu, vahendas Bloomberg. Selline info jõudis avalikkuse ette sel nädalal Soome meediakanali YLE kaudu, mille käsutuses on lekkinud dokumendid aastatest 2005-2017.

Nordea Eesti filiaali juhtis aastatel 2005–2014 Vahur Kraft. Äripäeva kirjalikult saadetud küsimustele Kraft ei vastanud.

Lühemat aega vedasid Nordeat Eestis praegu Alexela grupi juhatusse kuuluv Andreas Laane, ametiühinguga tülitsemisega meelde jäänud Petri Nikkilä ja nüüdne Nordeconi juht Gerd Müller.

Balti pangandust juhtis pikalt Thomas Neckmar, seejärel Ossi Leikola ja Inga Skisaker. Neckmarile andis aastal 2011 president Toomas Hendrik Ilves Eesti majanduse arendamise eest Maarjamaa Risti teenetemärgi. Selle saavad välismaalased kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.

Veel eelmise aasta lõpus kirjutas Äripäev, kuidas varem pikalt panganduses olnud Vahur Kraft tahab saada Tallinna Äripanga juhiks.

Läinud kuul aga õnnestus Äripäeval tutvuda 2017. aasta lõpust pärineva finantsinspektsiooni järelvalvelise hinnanguga Tallinna Äripangale. Selle järgi on kõrge riskiga nii Äripanga juhtkonna tegevus, sisekontrollisüsteem, krediidirisk kui ka operatsiooniriski. Kõrgest operatsiooniriskist tuleneb finantsinspektsiooni hinnangul omakorda kõrge rahapesurisk.