• OMX Baltic−0,18%269,07
  • OMX Riga−0,47%871,28
  • OMX Tallinn−0,32%1 717,4
  • OMX Vilnius−0,07%1 041,67
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,32%8 288,58
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,96
  • OMX Baltic−0,18%269,07
  • OMX Riga−0,47%871,28
  • OMX Tallinn−0,32%1 717,4
  • OMX Vilnius−0,07%1 041,67
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,32%8 288,58
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,96
  • 08.03.19, 16:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kalm: Vesterbacka tunnel peab olema innovatiivsem

Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu hinnangul pole Touchstone'i fondi rahastamiskavatsus suur uudis, kuid nüüd on tema sõnul aeg mõelda, kas tavaline rongitunnel on parim viis Tallinna–Helsingi kaksiklinna loomisel või peab ootama Hyperloopi tehnoloogia arengut.
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles naljatledes, et sadam on pakkunud Hyperloopi arendajatele terminali kohta Vanasadama piirkonda.
  • Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles naljatledes, et sadam on pakkunud Hyperloopi arendajatele terminali kohta Vanasadama piirkonda. Foto: Postimees/Scanpix
"Need plaanid oli teada juba varem ja nüüd on küsimus, mis on Hiina investorite taust ja kvaliteet," võttis Kalm kokku reedehommikuse pommuudise.
Ta meenutas, et "tunnelijuttude" algusest on Tallinna Sadam pooldanud kaasaaegse ühenduse loomist. "Meie väikesele majandusele oleks tunnel positiivne. Eriti kaksiklinna ja -majanduse idee soomlastega. Ainult oleme veendunud, et see tunnel oleks loodud uuemale tehnoloogiale," toonitas Kalm.
Tallinna Sadama juhi sõnul hakkab mängima rolli eelkõige kiirus, mis loob suurima lisandväärtuse. Kalm pidas silmas 10–15 minuti pikkust ühendust Helsingi ja Tallinna vahel. "Kui sa lased lihtsalt rongi tunnelisse, siis see ei kõla innovaatilisena," tõdes Kalm.
"Pakkusime Hyperloopile terminali kohta"
Alternatiivina nägi Kalm Hyperloopi või mõnda muud magnetvälja-tehnoloogiat. "Kuna tänane laevaoperaatorite teenus on väga kvaliteetne, siis tuleb mõelda, milline on ühenduse lisandväärtus, et inimesed oleksid nõus maa alla minema," ütles Kalm. "Omal ajal pakkusime Hyperloopile, kui nad Eestit külastasid, Vana-Sadamas terminali kohta," naljatles Tallinna Sadama juht.
USA innovatsioonisaadikute kõrval käivad Euroopa taristuprojektide juures kosjas ka Hiina investorid. Valdo Kalm tõdes, et hiinlased pole veel Tallinna Sadama juures rahapakiga käinud, kuid Hiina äridelegatsioonidega on arutatud koostööprojekte.
"Need on rohkem olnud kaubaomanikud ja suured sadamad, kuid kolleegidelt kuulen küll, et hiinlased on aktiivsed. Meile pole aga raha pakutud," sõnas Kalm.

Seotud lood

Uudised
  • 08.03.19, 15:54
Müller: vahet pole, kas Aasia või Euroopa investor
Hein: Hiina rahal on varjukülg
Hiina fond võib Tallinna-Helsingi tunneli ehitamisse investeerida 15 miljardit eurot. Kui investor Raivo Hein viitab Hiina raha varjuküljele, siis Nordeconi juht Gerd Mülleri hinnangul ei ole raha päritolu oluline.
Uudised
  • 08.03.19, 14:04
Euroopa vaatab Vesterbacka tunneli poole murelikult
Lisatud MKMi kommentaar
Peter Vesterbacka otsus kaasata Tallinna–Helsingi tunneli ehitamiseks Hiina investeerimisfond, mis seotud peamiselt Hiina uue siiditee projektiga, tekitab kindlasti rohkelt küsimusi Brüsselis, mis alates aprillist hakkab kõiki kolmandate riikide suurinvesteeringuid Euroopa Liidus eraldi monitoorima.
Uudised
  • 08.03.19, 08:52
Ongi tõsi: hiinlastelt tuleb Tallinna–Helsingi tunnelile 15 miljardit
Hiinlaste fond Touchstone Capital Partners kirjutas eile soomlase Peter Vesterbacka firmaga alla eellepingu, et annab Tallinna–Helsingi tunneli ehituseks 15 miljardit eurot, kirjutab Helsingin Sanomat.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 12:00
Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele