Sõjaks valmistumine: ministeerium ostab eramaid ja kodusid kokku

2015. aastast käima läinud kaitseväe keskpolügooni eriplaneering näeb ette, et keskpolügoonile rajatakse senisest oluliselt suuremat lahingõpet võimaldavad alad. Investeeringuteks on viimastel aastatel kulunud üle 40 miljoni euro.

Kokku on ostetud uusi masinaid ja relvi ning plaan on ehitada uusi teid, sihtmärgi- ja laskealasid. „Massiivne ehitus käib,“ sõnas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm, kes mõni nädal tagasi ütles majandusjulgeoleku konverentsil „Eesti 100 Pluss Visioon“, et praeguste kaitseinvesteeringute ja kaitseväe ülesehitamisega Eesti sisuliselt valmistub sõjaks.

„Sõjalise riigikaitse tagamine ja säilitamine juhuks, kui peaks tekkima oht meie iseseisvusele, on kaitseministeeriumi tegevuse kõige olulisem eesmärk,“ märkis Salm.

Selleks, et viia läbi lahingumasinate pataljoni tasemel õppusi, näeb keskpolügooni eriplaneering ette ümber polügooni alade ohualade moodustamist. Kui polügooni enda pindala on ca 12 000 hektarit – mis on muide kolm korda suurem ala, kui on näiteks Tartu linn – siis ohualade suurus on omakorda umbes 10 000 hektarit. Sellest umbes 1000 on eraomandis.

Ohualades laskmisi ei toimu, kuid sinna võivad sattuda kuulid, mistõttu on seal õppuste ajal viibimine eluohtlik. Salmi sõnul kehtivad ohualadesse jäävatel maatükkidel ranged piirangud maa kasutamise ja maa võõrandamise suhtes, millest tulenevalt on riigil korrektne teha ettepanek maad ära osta, et mitte jätta maaomanikke ebasoodsasse olukorda. Osa kohalikke on aga vastupidisel arvamusel.

Keskpolügoonil on praegu eraomandis kuus kinnisasja, millest kaks on hoonestatud. Mõlema hoonestatud kinnistu omanikuga käivad kaitseministeeriumi andmetel läbirääkimised. Laiendatud ohualal paikneb täielikult või osaliselt kokku 82 eraomandis maaüksust. Viimase kahe aastaga on selliste kinnistute ostuks kaitseministeeriumil kulunud kokku 2,2 miljonit eurot. Viimastel aastatel on kaitseministeeriumi andmetel kokku ostetud ca 1200 hektarit eramaid, umbes sama palju maid on plaanis veel omandada.

Maade kokkuost on kohalikesse elanikesse tõrksust külvanud. Pahameelt ei tekita mitte niivõrd fakt, et kinnistud tuleb müüa, vaid kaitseministeeriumi kesine suhtlus kohalikega. Keskpolügooni ümber toimuvat jälgiv Tapa elanik Alar Teras rääkis, et on ohualades maade võõrandamise küsimuses suhelnud kahe maaomanikuga. „Mõlemal juhul on maaomanikud minu käest teada saanud, et nende kinnistud jäävad keskpolügooni ohualasse,“ ütles Teras, kes kuulub ka Tapa vallavolikokku. „Ühel juhul oli kaitseministeerium tellinud juba mitu kuud varem eraomanikule kuuluval kinnistul metsa hindamise, enne kui omanik sai teada, et tema kinnistu jääb ohualasse,“ rääkis ta. „Tänapäeval pole ju keeruline teha kindlaks, kes on maaomanikud ja mis nende kontaktid on, et nendega ilusti ühendust võtta,“ heitis Teras kaitseministeeriumile kesist kommunikatsiooni ette.

Ohualasse jäävas Pillapalu külas elav Ivar Porn rääkis, et temaga võttis kaitseministeerium ühendust umbes aasta tagasi. Riik hindas tema eluaseme nii odavaks, et Porni sõnul on tal võimatu sellise müügihinna eest uut eluaset soetada. Suhtlus kaitseministeeriumiga kinnistu ostu teemal ei ole Porni sõnul olnud kuigi aktiivne, mistõttu elab ta teadmatuses, mis tema elupaigast tulevikus saab.

Porni sõnul tuleks veel arvestada ka nende elanikega, kes jäävad uute laienduste piiri vahetusse lähedusse. „Ka neil on erinevad probleemid alustades müra, vibratsiooni ja lõpetades loomapidamisega. Ka nende kinnisvara väärtus ju väheneb. Kui nad peaksid tahtma piirkonnast lahkuda, siis kuidas hüvitada nende kahju?“ küsis Porn.

Keskpolügooni alasse jääb ka näiteks Leppoja Puhkekeskus, kes nüüd peab hoolimata oma ettevõttesse tehtud investeeringutest loobuma ja tegevuse sulgema. Puhkekeskuse üks omanikest Ene Reinvald ütles Äripäevale, et nad on otsustanud oma kinnistu müüki meediale mitte kommenteerida.

Pahameel kaitseministeeriumi vastu viis keskpolügooni ümbruses elavad inimesed selleni, et nad moodustasid veebruaris seltsingu "Loodus, inimene ja sõjavägi". Seltsingu eesmärk on parandada suhtlust riigi ja elanike vahel. Seltsingu ühe eestvedaja, kohaliku elaniku Katrin Kulli sõnul on kaitseministeeriumi suhtlusviis elanikega olnud vägagi puudulik. Infot avalike arutelude ja eriplaneeringut puudutavate otsuste kohta on levitatud avalike teadete kaudu, millele enamik elanikke ei oska tähelepanu pöörata. Kulli sõnul puudub enamikul kohalikel elanikel täielik ülevaade, mis nende kodude ümbruses keskpolügooni arenduste tõttu toimub.

Kull selgitas, et kuigi polügoon loodi 2001. aastal ja riigi eriplaneering algatati 2016. aastal, said nii elanikud, vallavalitsused kui ka teised riigiametid polügoonile planeeritavatest tegevustest reaalse ülevaate alles 2018. aasta sügisel, mil viidi läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikud arutelud. „Aruteludeks ei saa neid aga nimetada, kuna teiste osapoolte ettepanekutega sisuliselt ei arvestata, toimub vaid kaitseministeeriumi-poolne suuniste jagamine,“ ütles Kull. Peale selle on kohalikel elanikel ka tõsine mure oma keskkonna kahju tõttu, mida suured investeeringud keskpolügoonile teevad.

Nii Teras kui ka Kull märkisid, et kaitseministeerium ja kaitsevägi kasutavad elanikega suheldes aeg-ajalt ka demagoogiat. „Küsitakse, kas me ei tahagi, et Eesti riik oleks kaitstud või. Loomulikult tahame, kuid see ei tähenda, et meiega normaalselt suhelda ei võiks,“ ütles Teras. Seejuures ei ole ohualade lõplik piir praegu veel paigas. Praegu jääb Kulli maja küll ohualast välja, ent tal pole enda sõnul mingit kindlustunnet, et mõne aasta pärast ohuala jälle suuremaks ei tõmmata.

„Paljud inimesed pole rahul, mida me teeme, kuid see on ka arusaadav – me ei ehita ju sinna lõbustusparki,“ ütles kaitseinvesteeringute juht Salm.

Kaitseministeeriumi teatel alustati laiendatud ohualade kasutusele võtmise ettevalmistamisega juba 2014. aastal, mille käigus hinnati ohualade minimaalset vajadust, maastikku ja maade omandamise võimalikku maksumust. Selle töö raames koguti ka ohualadesse jääva metsa takseerandmeid. Kõikide maaomanikega ei ole veel ühendust võetud, sest ohualade ehitusprojekt, milles määratakse piir katastriüksuse täpsusega, on veel koostamisel.

Salmi sõnul on ministeerium enamiku maaomanikega kokkulepeteni jõudnud. „Nagu ikka kipub maa hindadega olema – nii kui riik näitab nende ostmise vastu huvi, kerkivad hinnad mitmekordseks,“ ütles ta. „See teeb läbirääkimised keeruliseks, sest me ei saa osta maatükke selle järgi, mis hinda keegi küsib, vaid selle järgi, mis hind varadele hindamisel pannakse,“ selgitas Salm.

Salm tõdes, et kinnisasja omandamisel avalikkuse huvides võimaldab seadus riigil maade ostmisel käituda üsna jõuliselt – elanikel ei olegi muud võimalust, kui et nad peavad riigile oma maatüki ära müüma. „Me siiski püüame olla inimlikud, saame aru, et tegu on emotsionaalse teemaga,“ ütles ta.

„Meie jaoks on oluline, et saaksime iga euro eest võimalikult palju kaitset,“ rääkis Salm. „Keskpolügoon on oluline, aga maatükkidega me sõtta ei lähe. Hea meelega me ei ostaks maid, ostaks hoopis relvi, kuid peame selle kulutuse tegema,“ rääkis ta. Seetõttu on kaitseministeerium tema sõnul püüdnud hoida konservatiivset joont ja pole üle pea tormanud. Ta lisas, et ostmist vajavaid maatükke on üle Eesti palju, mistõttu pole kaitseministeeriumil võimalik teha mingeid erandeid, mis tekitaksid teistes maaomanikes küsimusi, miks nemad oma maatüki eest vähem raha said.

Salmi sõnul määrab meie kaitsepoliitilised otsused suuresti ära Eesti geopoliitiline olukord. Salm ütles, et nii Eesti asukoht kui ka piiratud ressursid pakuvad vähe valikuvariante. Näiteks pole Eestis teist keskpolügooni territooriumiga võrreldavalt sama suurt ala, kuhu saaks lahinglaskmisteks ohutu ala luua.

Salm lisas, et kaitseministeeriumil ei ole kindlat kuupäeva kirjas, mis ajaks võiksid kõik kinnistud omandatud olla, kuid vaikselt hakkab juba kiireks minema. „Järgmise aasta keskpaigaks võiksid need asjad tehtud olla,“ sõnas ta. „Arvan, et oleme ajaraamis. Peame normaalseid läbirääkimisi,“ märkis ta.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna keskkonna ja planeeringute valdkonna juhi Tuuli Vorsi sõnul on toimusid eelmise aasta sügisel eriplaneeringu lahendust ja keskkonnamõju hindamise tulemusi tutvustavad arutelud nii Kuusalus, Kadrinas kui ka Tapal. Sõltuvalt toimumiskohast võttis aruteludest osa paarist paarikümne inimeseni. „Arutelud olid elavad ja muu hulgas toodi välja ka seda, et kommunikatsiooni võiks olla rohkem. Kahtlemata saame siin ennast parandada ja teeme seda, kuid ühtlasi julgustame inimesi ka ise oma küsimustega meie poole pöörduma,“ ütles Vors.

Riik omandab maid eelmise aasta juulis jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel.

Vara omandamisel kokkuleppemenetlusega makstakse KAHOSe alusel motivatsioonitasu 20% vara väärtusest.

Lisaks makstakse 10% vara väärtusest, kui vara on kasutusel elamispinnana.

Vara väärtus hinnatakse vara turuväärtusest ja hüvitis arvutatakse saamata jäänud tulude eest. KAHOS näeb ette motivatsioonitasu maksmist ainult kokkuleppemenetluse korral. Oluline toonitada, et seadus seab kokkuleppemenetluse korral kohustuse, mitte võimaluse motivatsioonitasu maksta.

Lisaks annab KAHOS teatud tingimustel võimaluse soovi korral ka vahetustehinguks.

Allikas: kaitseministeerium