Sel nädalal käsitles kirjutas Äripäev enim valimistest ning potentsiaalsest koalitsioonist, aga mõistagi ka aina paisuvast rahapesuskandaalist ning ei läinud päris mööda ka sporditeemadest ehk dopinguga seonduvast.
- Reformierakonna juhatuse koosolek Foto: Liis Treimann
Nädal algas valimisteemadel. Pühapäeval toimunud riigikogu valimistest väljus mõneti üllatuslikult Reformierakond, kelle edu osutus valimistel oodatust suuremaks. Seekordsete valimiste tulemusena sai Reformierakond riigikogus 34 kohta (võrreldes varasemaga +4 kohta), Keskerakond sai 26 mandaati (-1), EKRE 19 mandaati (+12), Isamaa 12 kohta (-2), Sotsiaaldemokraatlik erakond 10 kohta (-5).
Tulised koalitsioonikõnelused
Mõistagi hakati kohe pärast valimistulemuste selgumist spekuleerima võimalike koalitsioonide üle. Reeglina kõneldakse kas Reformierakonna kaksikliidust Keskerakonnaga või siis kolmikliidust sotside ning Isamaaga. Kolmanda variandina on välja pakutud ka Keskerakonna, EKRE ning Isamaa liit.
Mida tähendaksid seesugused kombinatsioonid ettevõtjale?
Loe ülevaadet siitReformierakond teatas, et on otsustanud teha valitsuse
moodustamise ettepaneku Keskerakonnale. Neljapäeval oli Äripäeva raadio eetris saade “Poliitikute töölaud”, kus 500eurose tulumaksuvaba miinimumi teostamise võimalikkuse üle arutasid Keskerakonna poole pealt Tanel Kiik ning Reformierakonna esindaja, endine rahandusminister Aivar Sõerd.
Millest debatis kõneldi, loe siit. Igal juhul sai reede õhtuks selgeks, et Keskerakond andis Reformierakonnale korvi ning
valimised võitnud reformierakondlased lubasid jätkata kõnelusi sotside ning Isamaaga. Kuumad valimispeod
Kuidas aga koalitsioonikõnelusteni jõuti ning mis toimus valimispidudel? Äripäev oli läinud pühapäeval kohal ka suuremate parteide valimispidudel ning kogus õhtu jooksul poliitikute mõtteid ja arvamusi.
Vaata ürituse
galeriid siitReformierakonna pidu peeti seekord NO99 teatri majas. Loe, mida arvasid reformierakondlased tol õhtul toimunust:
Keskerakondlased kogunesid valimispeole Saku Suurhalli. Õhtu edenedes oli aga selgelt aru sada, et valimisi võitma läinud Keskerakonna tulemus pole nii hea kui partei pooldajad lootsid.
EKRE on aga mandaatide mõttes valimiste suurim võitja, võrreldes 2015. aastaga sai erakond parlamendis suisa 12 kohta juurde.
Erakonna Eesti 200 puhul oldi üldjuhul peaaegu kindlad, et partei pääseb riigikogusse. Natuke jäi siiski puudu, erakonna juht
Kristina Kallas leidis, et valija ei saanud aru, mis asju erakond ajabRahapesu
Pangandusskandaal elab aga oma elu ning sel nädalal avaldasime mitu artiklit, mis puudutavad Nordea panga väidetavat rahapesu. Väidetavalt liigutasid Vene oligarhid suuri summasid
Nordea panga vastu ning puutumata ei ole jäänud ka Nordea panga Eesti filiaal. Nordea panga juht ütles sel esmaspäeval, et
on rahapesu riske alahinnanudNordea väidetav rahapesu võib lisaks panga Eesti filiaalis toimunule väga lähedalt puudutada ka Luminori (loodi Nordea ja DNB ühinemisel). Nimelt võib spekuleerida, kas ja mida plaanib süüdistuste valguses teha USA riskifond Blackstone, mis mäletatavasti Luminori ostis.
Loe sellest siitÄripäeva börsitoimetus vaatas aga rahapesu veidi laiemalt ning kirjutas sellest, et
seesugune skandaal on räsinud tegelikult paljusid suurpanku.Doping
Vahetult enne valimisi tundus, et Eesti rahva tähelepanu on riigikogu uue koosseisu valimiselt suundunud hoopis suusaradadele. Eestis on lahvatanud taas dopinguskandaal, kui kolm suusatajat Andreas Veerpalu, Karel Tammjärv ning Algo Kärp on tunnistanud veredopingu kasutamist. Äripäev vaatasi asjale oma nurga alt ning kirjutas ettevõtetest, kes on neid suusatajaid toetanud.
Veerpalu, Tammjärv ning Kärp treenisid Team Haanja koosseisus. Tegu on treeninggrupiga, mis loodi 2015. aastal Suusaliidust eraldi. Teised meediaväljaanded on kirjutanud, et Team Haanja loomise taga on treener Mati Alaver, kes tundis, et murdmaasuusatamise roll Eesti Suusaliidus pole enam nii domineeriv. Nii hakkas ta veenma ka sponsoreid, kes Suusaliidu toetamisest loobuksid ning rahadega Team Haanjasse üle koliksid.
Äripäev vestles nii Team Haanja sponsoritega kui ka nende ettevõtetega, kes toetavad otse konkreetset sportlast.
Loe lugu siit.Nädala viimase lehe kaanelugu oli aga hoopis teist masti. Kirjutasime Kaitseväe kümnetesse miljonitesse ulatuvatest investeeringutest keskpolügooni. Investeeringud tähendavad aga seda, et mõned inimesed peavad oma kodudest lahkuma. Kohalikud elanikud heidavad riigile ette vähest suhtlust. Üks puhkekeskus peab seetõttu ka uksed sulgema.
Loe lugu siit. Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”