EASi rahaga ei ole Weekend Festival enam varatu

Äripäev kirjutas veebruaris, et Weekend Festival Balticu pankrotimäärusest ilmneb mitu täpsustamist vajavat asjaolu: ettevõte on võtnud kahe viimase aasta jooksul välja sularaha summas ligikaudu 40 000 eurot ning on maksnud tagasi võlad festivali asutajate Hardi Loogi ja John Rugemalira teisele ettevõttele RL Entertainment Baltics. 2017. aastal maksti enda teisele firmale tagasi 236 000 eurot ja möödunud aastal 247 000 eurot.

Ettevõtte pankrotihaldur Martin Krupp ütles, et nad analüüsivad teatud tehinguid, mis on tehtud enne pankrotimenetlust ehk eelmisel aastal pärast augustis toimunud festivali. Seega vaadatakse praegu otsa 247 000 eurole, mille maksis korraldajafirma tagasi enda juhatuse liikme John Rugemalira ja festivali asutaja Hardi Loogi firmale. Hardi Loog on Weekendi festivali algataja, keda enam siinsest ettevõttest ametlikult ei leia, kuid kes Äripäeva andmetel seal endiselt niite tõmbab. Kohtu all seisab aga John Rugemalira kui ainuke praegune juhatuse liige üksinda, Loogi ettevõte korraldab aga sel suvel teist korda muusikafestivali Sweet Spot.

Ka täna moodustatud pankrotitoimkonda valiti võlausaldajatena korraldajafirma endaga seotud ettevõtete esindajad. Suuremaid võlausaldajaid esindavad Soome Weekend Festivali korraldajafirma WKND OY esindaja ning RL Entertainment esindaja. Väiksemaid võlausaldajaid esindab Weekend Festival Balticu raamatupidaja Mirjam Lindali esindaja. Lindali abikaasa Henri Lindal oli sügiseni veel Weekend Festival Balticu peakorraldaja.

Krupp tõdes, et kogu Weekend Festivali tegevuse aja on järgmist festivali korraldades kaetud kulusid enda teiste ettevõtete poolt ja kui festival möödas oli, maksti endaga seotud äriühingutele raha tagasi. "Seekord on lugu see, et raha jäi nii palju puudu, et jäeti maksmata tagasi ka tavalisetele hankijatele ning loomulikult ka endaga seotud äriühingutele."

"Osaliselt on nende äriühingud raha tagasi saanud ja osaliselt on ka hankijad saanud, nüüd tuleb analüüsida, kas seda proportsionaalsust, et võlausaldajaid on võrdselt koheldud, on järgitud ja kas ühte võlausaldajat teisele ei ole eelistatud. Kui ühte võlausaldajat teisele eelistatakse, siis seda tehingut on võimalik tagasi võita, küsida see raha tagasi Weekend Festival Balticule,“ selgitas Krupp.

Krupp täpsustas, et kui on tegu lähikondsete isikutega tehtud tehingutega, siis seaduse kohaselt eeldatakse lähikondse isiku puhul teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Kui selline vaidlus tõuseb, peab hakkama tema sõnul võlgnik või lähikondne isik tõestama, et sellega, et tema raha sai, ei kahjustatud teiste huve.

„Võõraid võlausaldajaid on seal ikkagi ligikaudu 800 000 euro eest ja summad, mis on lähikondsetele tagasi makstud, on suurusjärgus üle 200 000,“ märkis Krupp ning meenutas korraldajafirma pakkumist, et Weekend Festival Baltic tasub võlgadest 25 protsenti. "Täna on mul alust arvata, et kuivõrd võlausaldajatele seda ei suudetud teha, siis ilmselt maksti lihtsalt endaga seotud äriühingutele laenude katteks tagasi raha, mis võimalik oli. Raha liikumised on toimunud augusti lõpust detsembrini, samal ajal kui kompromissi pakkumine oli jõus.“

Krupp ütles, et juba on üht-teist kontrollitud ning pankrotikuritegu või tahtlikku maksejõuetuse põhjustamist esialgu tuvastatud ei ole. "Aga selge on see, et see äri on käinud lainetena. Üks aasta ollakse ilusti kasumis ja teine aasta on suur miinus. Siiani on see mudel neil kahjuks nii toiminud."

"Algselt prognoositust on pankrotivara oluliselt suurem,“ ütles Krupp EASi makstud 65 000 euro suuruse toetuse kohta, kuid tõdes, et kui see kõik ära jaotada neile, kelle ees võlad üleval on, on seda ikkagi väga vähe. Tänaseks on pankrotivara suurus üle 70 000 euro, kuivõrd on laekunud EASi toetus ja võlgniku osanik on ära maksnud ettevõtet alustades maksmata jäänud sissemakse. Laekunud on ka üks väike nõue.

Nüüd müüb pankrotihaldur maha ettevõtte vallasvara: kolm merekonteinerit, kaks kerghaagist. Samuti analüüsib pankrotihaldur pankrotivara suurendamise võimalusi.