Reserv jäi suurimast tükist ilma Rõivase ajal

Tegelikult võeti reservist raha eriti suure kamaluga Taavi Rõivase teise valitsuse ajal 2015. aastal, mil keskvalitsuse osa reservis kukkus ligi 200 miljoni euro suurusest plussist rohkem kui 300 miljoni euro suurusesse miinusesse.

Rõivas täpsustab, et toonane miinus ei tulenenud mitte puudujäägist nagu 2017 ja 2018, vaid ühekordsetest investeeringutest (nt Nordica ja Transpordi Varahalduse ettevõtete loomine) ning EL vahendite ettemaksust.

Rõivas lisab, et aastatel 2014–2016 oli riigieelarve nii nominaalses kui ka struktuurses ülejäägis. Kõigil kolmel aastal kasvas stabiliseerimisreservi maht ning 2014. aastal ja 2016. aastal ka likviidsusreservi maht.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles neljapäevases lehes, et kuna raha hoidmine on kulukas, siis ongi mõistlik seda kasutada ja kui raha läheb vaja, et siis saab riik näiteks laenu võtta.

Holm ütles raadios, et on seda lugenud. „Ja ma lugesin seda ka, et raha ei peaks seisma, et muidu hiired söövad ära,“ jätkas ta. „Aga minu meelest, kui kujunditega jätkata: et kuna hiired võtavad seda null koma protsenti, siis teeme kohe lageraiet – võtame kohe 50 protsenti maha. No ja siis läheme teise põllu otsa, kus on töötajad ja tööandjad, ja ütleme neile, et aga vaat teie istutage puid edasi, sellepärast et tulevad rasked ajad ja selleks ajaks on raha vaja. See on pisut silmakirjalik. Ma arvan, et see raskete aegade retoorika on õige, aga ta peaks kehtima ka keskvalitsusele – kuidas me siis lahendame selle olukorra, kui seda raha on vaja.“

Holmi hinnangul on praegu, uue valitsuse moodustamise eel, mõistlik see teema ka uuesti üle käia, et ei tekiks ahvatlust võtta likviidsusreservi kui allikat, kust on võimalik raha võtta tavapäraste või uute heade mõtete katteks.