Hiina jahib Euroopas mõjuvõimu, aga ka ärivõimalusi

„Tere tulemast!“ oli Euroopa Komisjoni endine transpordivolinik Siim Kallas optimistlik, kui vastas küsimusele, kuidas suhtuda hiinlaste soovi panustada Tallinna ja Helsingi vahelisse tunnelisse 15 miljardit eurot. Samuti ei näe ta probleemi selles, kui Hiina raha peaks mingil põhjusel jõudma otsapidi Rail Balticu projekti.

„Inimesed ei saa aru, kui suur summa on 15 miljardit. See on kohutavalt suur summa, eriti arvestades, et nägin volinikuna Euroopa Parlamendi eitavat hoiakut megaprojektide suhtes,“ viitas Kallas sellele, et Euroopast seda rahastust niikuinii saada ei õnnestuks. Endise voliniku sõnul ei taha Euroopa Liit praegu suures mahus ühte kohta investeerida, sest nii ei jätku raha teiste projektide jaoks. „Üks megaprojekt sööb teist, kuid kui nüüd on tekkinud võimalus, et asi tehakse ära erarahaga, siis on kõik ju hästi,“ nägi ta võõrkapitalis võimalust.

Kallas nentis, et kui paluksime abi Euroopast, võiks näiteks hispaanlased tõsta konkureerivana üles ammukõneldud Pürenee tunneli küsimuse. Pürenee tunneli ehitamine on aga puuduliku rahastuse tõttu toppama jäänud.

Hiina raha teema tuleb arutlusele sel nädalal Euroopa Ülemkogul, sest Euroopa Liit valmistub aprillis toimuvaks Hiina tippkohtumiseks. Selleks ajaks tahab komisjon nähtavasti kujundada mingigi ühise arusaama, mil viisil Hiinaga suhelda.

Ühelt poolt vajab Euroopa Liit Hiinat rahvusvahelisel areenil, kus koostööd otsitakse Afganistani küsimustes, aga ka seoses Iraani tuumaleppega või Põhja-Koreaga. Teisalt soovitakse, et Hiina avaks Euroopa ettevõtetele siseturu ning vaadatakse samal ajal kahtlustavalt Hiina tehnoloogiaettevõtete suunas.

Komisjon on üritanud liikmesriike panna Hiina otseinvesteeringuid suurema tähelepanuga jälgima, kuid investeeringute piiramine või lubamine Euroopa Liidu pädevusse ei kuulu ning jääb iga liikmesriigi enda otsustada.

Just viimastel aastatel on Hiina raha Euroopas üpris palju poleemikat põhjustanud. Kriitikud räägivad, et strateegilisi käike tegevate hiinlaste eesmärk on siinses regioonis majanduslike sammudega ka poliitiline võim haarata. Väljaanne Economist toob välja, et 2016. aastal jõudsid Hiina investeeringud Euroopasse 36 miljardi euroni, mida on kaks korda rohkem kui aasta varem. 2017. aastal jäid investeeringud küll 30 miljardi euro juurde, kuid Euroopas osa hiinlaste välisinvesteeringutes on siiski kasvanud.

Kallase sõnul on hiinlaste peamine huvi siinne tehnoloogia, mida nad soovivad iga hinna eest ära kasutada näiteks enda lennunduse ja taristu arendamisel. Siiani on püütud Lääne tehnoloogiat kopeerida, kuid ebaõnnestunult, näiteks üritati järele teha Siemensi raudteetehnoloogiat, ent sellest plaanist ei tulnud midagi välja. Nüüd üritab Hiina tehnoloogiale ligi pääseda regioonis majanduslikku mõjuvõimu suurendades. Sama on toodud välja ka Silicon Valleysse minevate Hiina investeeringute puhul.

Lisaks üritab Hiina teha Euroopa riikidega kahepoolseid leppeid, et liidu ühtsust õõnestada. „Sellega ei tohi kindlasti kaasa minna,“ rõhutas Kallas. „Euroopa Liit seda väga pingsalt ka jälgib, et selliseid kahjustavaid kokkuleppeid ei tehtaks,“ kinnitas ta.

Euroopas nähakse peamiste ohtudena seoses Hiina rahaga vähest läbipaistvust ning valitsuse väga tugevat osalust igas asjas. „Sealt tulevad käsud ja keelud,“ ütles Kallas. „Samuti on hiinlastel intellektuaalse omandiga väga suured probleemid.“

Sellegipoolest ei karda Kallas Hiina mõju suurenemist Euroopas. „Numbritega on nii, et kuigi need on meie jaoks suured, siis hiinlaste osatähtsus regioonis on tegelikult tühine,“ põhjendas ta. Täpsemalt on hiinlaste osa välisinvesteeringutest Kallase sõnul Euroopas 2,7 protsenti. „See on väga väike number, USA ja Šveits on neist ees.“

Kallas tõi Hiina investeeringute õigustamiseks Euroopast näite, kus hiinlased ostsid ära kreeklaste Pireuse sadama ning selle tulemusena kasvas selle käive märkimisväärselt. „Pireuse sadama jaoks oli see investeering väga kasulik,“ kinnitas ta. „Kui ma ülikoolis õppisin, siis oli peateema see, et Euroopa ja Lääne vallutavad jaapanlased, tänapäeval sõidab siin väga palju Toyotasid ja Nissaneid ning kõik on rahul, konkurentsikeskkond on samuti parem,“ rääkis Kallas.

Hiinlaste kartmise asemel soovitab Kallas seista hoopis Eesti ärimeeste huvide eest Hiinas. „Seal ei ole võimalik firmat asutada, saab teha vaid riigiga ühisettevõtte, kus alguses on 51 protsenti sinul ja 49 protsenti Hiinal,“ kirjeldas ta probleemi. „Ühel hetkel selgub ootamatult, et muudetakse mingit maa hinda või osalusi ja hiinlaste kätte liigub 51 protsenti ning sulle jääb 49, selles mõttes on tegemist väga kurja keskkonnaga,“ rääkis Kallas.

Aasia Uuringute Koja ekspert Liisi Karindi põhjendas Hiina raha kasvavat huvi Euroopa vastu riigi ambitsiooniga kasvada maailma esimeseks majanduseks ning sooviga võtta liidriroll USA-lt üle.

„Hiina uus valitsus on president Xi Jinpingi eestvedamisel teistsugune, uus liider tahab olla ise esil ega soovi oma võimu jagada, ta võtab eeskuju Mao Zedongilt, mis on murettekitav,“ tõdes Karindi. „Kui varem tegeles Hiina iseendaga, siis nüüd ei piisa liidril enam suure Hiina juhtimisest, vaid ta tahab olla maailma liider.“

Üle piiri sunnib Hiinat vaatama enda riigi ülesehitamise tõttu ehitussektoris tekkinud ülevõimekus. „Hiina vajas algselt ehitusmaterjalide tootmise võimekust, et lääneosa idaga siduda. 2008. aasta kriisi ajal pumbati raha infrastruktuuri ehitamisese, kuid nüüd, mil riik on valmis, on see kapatsiteet üle ja see on neid motiveerinud vaatama teiste riikide suunas,“ selgitas Karindi.

„Hiinal on pakkuda ülevõimekust ehituses ja tegelikult ka raha. Kui see kõik jääks Hiina sisse, tekiks probleem, sest seisev raha pole eelis, samuti tekitavad töötud ehitussektoris ainult peavalu,“ viitas Karindi sellele, et Hiina motivatsioon piiri taha laieneda ei pruugi ainult koloniseerimiskatsetes seisneda.

Sarnastel põhjustel on välja antud laene Aafrikasse, et raha lihtsalt ei seisaks. Kuna aga aafriklaste maksevõime on küsitav, tehakse seda Karindi sõnul madalate intressidega. „Selle soodsatel tingimustel saadud laenu eest ehitatakse maantee, sadam või sild,“ rääkis Karindi.

Kui hiljem ikkagi selgub, et riik ei ole suuteline laenu tagasi maksma, on Hiina näiteks kasutanud võimalust võtta enda kätte 99aastane objekti kasutusõigus. Just nii juhtus Sri Lankal. Kuigi Hiina käitumine on ses plaanis saanud palju kriitikat, viitas Karindi, et ehitatud sadamat ei saanud ju kokku pakkida ja ära viia.

See, et Hiina lisaks otseinvesteeringutele jõuliselt ekspordib oma ehitussektori ülevõimekust, on Euroopa Liidule samuti pinnuks silmas. Investeeringute tegemisel kaasneb sageli nõue kasutada Hiina ehitusettevõtteid, see aga ei taha hästi kokku minna ELi arusaamadega riigiabist ega hankemenetlusest.

Hiina ees seisvate riskidena tuuakse üha enam välja aeglustuvat majanduskasvu, kuid Karindi sõnul on tegemist paratamatusega. Samas on Karindi sõnul saadud siiamaani hakkama. „Neil on lihtsam oma majandust kontrollida, tegemist on totalitaarse süsteemiga ja see lihtsustab majanduse juhtimist," selgitas ta.

Karindi sõnul käib Hiinas aktiivne linnastumine, mis aitab murede lahenemisele kaasa. Urbaniseerumine tähendab aga suuremat vajadust toodete, teenuste ja taristu järele.

Hiina ohtudena näeb ta kohalike omavalitsuste ja riiklike ettevõtete ebaefektiivsust, samuti nende paljukõneldud väga suurt võlakoormat.

Eelmise aasta lõpus ettevõtte Saare EREK puitmajade tootmise Hiina kolinud Kristjan Leedo tõdes, et nemad on oma investeeringud Hiina ära teinud, mistõttu ei tee Euroopa Komisjoni skepsis Hiina investeeringute osas teda murelikuks. „Oleme sealsel siseturul töötav ettevõte ja ma ei karda, et need muutused meid puudutaksid,“ arvas Leedo.

Samas lisas ettevõtja, et tema Euroopa Komisjoni volinike asemel Hiina investeeringuid nii väga ei kardaks. „Maailm ja Hiina on läinud oluliselt avatumaks ning investeeringud siia kui ka sinna on ju teretulnud,“ ütles Leedo. „Loomulikult kui raha päritolu on teada ja kõik vastab kehtestatud reeglitele,“ lisas ta.

Seejuures märkis Leedo, et Hiina on Euroopa Liidust üle kahe korra suurem turg. „Nädalapäevad tagasi toimus Hiinas kongress, kus avati mitmed uued sektorid välisinvestorite rahale. Seal tekib natuke pöörvõrdeline efekt – Hiina tahab muutuda avatumaks ja Euroopa Liit nüüd kaalub ohjade koomale tõmbamist,“ tõdes Leedo.

Sestap lootis Leedo, et Hiina ja Euroopa Liidu ettevõtlussuhtesse ei hakata kunstlikult välispoliitilisi seinasid ehitama. „Majandus peaks suutma iseennast reguleerida,“ toonitas Leedo.

Euroopa Liidu üks suurimaid kaubanduspartnereid on olnud Ameerika Ühendriigid, mille administratsioon on nüüd võtnud väliskaubanduses protektsionistliku joone. Arvestades Trumpi sõjakat suhtumist kaubavahetusse oli Leedo nõus, et Brüssel peaks aitama kaasa ettevõtjate riskide hajutamisele.

„Tegelikult kehtib siin Eesti vanasõna väga hästi – ära hoia mune ühes korvis. Mida rohkem on võimalusi ja vähem piiranguid, seda parem on toimetada. Ei saa jäigalt ühte partnerit omada, vaid kõigiga tuleb hästi läbi saada,“ arutles Leedo.