Euroopa Komisjon: Eesti defitsiit on ebameeldiv üllatus

"Eesti 8protsendiline välisvõlg on sama väike, kui on mõnel liikmesriigil olnud üks defitsiidis aasta, kuid viimase aasta defitsiit oli ebameeldiv üllatus," ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi osakonnajuht Heinz Jansen teisipäeval Tallinnas. "Nominaalne defitsiit 0,5 protsenti SKPst ületab tõenäoliselt nii Eesti enda kui ka Euroopa Liidu nõudeid, sellele tuleb reageerida ja siin ei ole abi ühest kiirest liigutusest, nagu mingist sotsiaalkaitse süsteemi muutmisest," hoiatas Jansen.

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi asedirektor Kerstin Jorna ütles, et Euroopa Komisjoni jaoks oli Eesti defiitsiit ebameeldiv üllatus, sest seda ei osatud oodata. "Aga me ootame numbreid, mille Eesti valitsus edastab nädala lõpuks. Praegu on kõik spekulatsiooni tasemel ja me ei taha sellega kaasa minna," rõhutas Jorna intervjuus Äripäevale.

Me ootame ära, mis valitsuse arvudest selgub ja nende põhjal teeme oma analüüsi. Meie omalt poolt anname veebruaris välja riigiraporti ning mai lõpus-juuni algul riigipõhised soovitused.

Me peame kõigepealt vaatama, kuidas sellele reageerida ja kas on midagi, mis üldse vajab reageerimist.

Me vaatame üle edastatud numbrid, võrdleme seda meie eelneva prognoosiga, sellest lähtuvalt võrdleme reeglite ja eesmärkidega.

Komisjon teeb kõigile liikmesriikidele soovitusi lähtuvalt riikide rahanduslikust olukorrast. Millised need soovitused tulevad, seda ma ei oska öelda.

Kuidas Euroopa Komisjon vaatab Eestis teise pensionisamba ümber käivaid reformimõtteid?

Me teame, et selle üle arutletakse, aga me ei tea, kuidas see debatt lõpeb või kas selle tagajärel praegust süsteemi muudetakse. Praeguse süsteemi, mitme sambaga pensionisüsteemi kohta, arvab komisjon, et see on õige lähenemine demograafilistele probleemidele, millega Eesti vastamisi seisab.

Ma arvan, et asi ei ole ainult rahas. Sotsiaalseid probleeme tuleb lahendada, aga selleks on vaja rohkemat kui lihtsalt raha. Selleks, et tulemustel oleks mõju, peab majanduskasv olema kaasavam, kõik piirkonnad peaksid sisalduma majanduskasvu mudelis. Midagi tuleb teha töötajate oskustega, midagi tuleb teha haridussüsteemiga, elukestva ümberõppega.

Töövõimereformil oli suur mõju, aga küsimus on naiste tööturul osalemises, palgalõhes. Siin on küsimus, milliseid meetmeid on võimalik veel ette võtta. Nende probleemide lahendamiseks saab suurendada kulutusi, saab muuta süsteemi või ka lihtsalt tõsta maksutulu. Aga lõpuks on küsimus tööriistakastis, ja selles suhtes on raha kindlasti oluline, aga mitte ainus vahend.

Ühtekuuluvusfondide ja regionaalarengufondide tulemusel me tahame näha targemat, rohelisemat, ühendatumat ja sotsiaalsemat Euroopat. Sotsiaalne on selles vaid üks aspekt, aga ta on kindlasti sees. Vaja on ka süsteemi lihtsustada. Võtame näiteks Junckeri fondi, InvestEU. Kui sa oled ettevõtja, kelle projekt on seotud rohemajandusega, tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõttega, ja sellel projektil on sotsiaalne külg, siis praegu pead koputama kolmele uksele, edaspidi võiks ühest uksest piisata.

Euroopa semester ei ole ülalt-alla protsess, mida tuleb järgida. See on dialoog, korra aastas veebruaris tõstame iga liikmesriigi ette peegli ja küsime, kas te tunnete end selles pildis ära. Siis me vaatame probleemkohad üle. Investeeringud ei ole eesmärk iseeneses, küsimus on töökohtade arvu, paremate töökohtade ja majanduskasvu tõstmises. Kui kõik soovitused või eesmärgid kokku võtta, siis ei ole olemas sellist avaliku sektori eelarvet, millega neid saavutada. Vaja on era- ja avaliku sektori investeeringuid, erasektori meelitamiseks aga märku anda selgetest eesmärkidest, viimasesse võikski Euroopa semester meie hinnangul panustada.

Eestis on keskmisest suurem majanduskasv ja konkurentsitult suurem tööhõive, kuid edasine konvergeerumine Euroopa Liidu keskmise tasemega on ohus demograafilistel põhjustel, hoiatas Kerstin Jorna teisipäeval Tallinnas Euroopa Komisjoni Eesti riigiraportit tutvustades.

Tallinn buumib, aga teised piirkonnad ei ole majanduskasvu rongi peale jõudnud, nad jäid maha, märkis ta. E-valitsus on suurepärane edulugu, aga erasektoris digitaliseerumist suuremat ei toimu. Arendusse investeeritakse vähe ja see on jätnud tootlikkuse tõusu tugevalt alla palgakasvu, lisas Jorna.

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi osakonnajuht Heinz Jansen hoiatas, et tootlikkus töötaja kohta peab tõusma vähemalt poole võrra, aga praeguste investeeringute juures on see keeruline. Välispartneritele on Eesti palgatõusu tõttu 20 aastaga kaks korda kallimaks muutunud.

Maksude kogumine Eestis töötab hästi, aga madalapalgaliste maksukoormus on suur, suurepalgalistel väike. Puuduvad varamaksud ning täiesti unustatud on automaksud. "Automaksud on häbiväärselt väikesed, selle tulemusel on Eestis kõige suurem autopark, mis ei ole just kuigi keskkonnasõbralik, ning riik on ühtlasi loobunud ühest sissetulekuallikast," ütles ta.

Kuigi tööhõive on erakordselt suur, on täistöökoha ja keskmise palgaga üksielava inimese sissetulek väike, märkis komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi direktor Katarina Ivankovic-Knezevic. Puudujäägid sotsiaalkaitses sellega ei piirdu: sotsiaalsete siirete, maksurahast tasutud toetuste mõju on ühiskonnas väike, vaesusrisk vanemate inimeste seas suur ning tervishoius järjekorrad kaugelt liiga pikad, lisas ta.