Soome kõrval tundub Eesti majandus kui närviline väikevend

Aben märkis Eesti Konjunktuuriinstituudi 2019. aasta I kvartali ülevaate esitlusel, et 2005. aastal oli Soome lahe põhja- ja lõunakaldal majanduskasv samal pulgal. Kuigi Abeni sõnul on Soomet tabanud pärast 2008. aastat kaks majanduslanguse lainet, on põhjanaabrid madalseisud sujuvamalt üle elanud kui Eesti.

Näiteks kui eratarbimine sai Soomes jalad alla juba aasta pärast 2008. aasta majanduskriisi, siis Eestis läks aega 2016. aastani, mil eratarbimine saavutas kriisieelse taseme. Eratarbimise kiire taastumine sisendas Soomes nii avalikkusele kui ka ettevõtjatele piisavalt enesekindlust.

Eesti puhul on majanduskliimat kirjeldavad kindlusnäitajaid olnud viimase 10 aasta jooksul märksa volatiilsemad ja närvilisemad, kaldudes pigem pessimistlike väljavaadete poole. Seda hoolimata, et Eesti majanduskasv jõudis kriisieelsele tasemele varem kui Soomes, kus tegelikult pole buumiaegse majanduskasvu tipuni veel jõutud.

Pessimism võiks eeldada probleemide teadvustamist, kuid teisalt märkis Aben, et võrreldes neljapäevast kevadise majandusprognoosi kajastust, siis on majandus kindlasti Soomes olulisem teema. "Eile (neljapäeval – toim) oli Ylesradio uudistes majandusprognoos saate teine teema ja stuudios oli teemat kommenteerimas kaks ökonomisti. Eesti rahvusringhäälingu kella 21 saates teemat ei mainitudki minu arvates," leidis Aben.

Kuigi soomlased on senini pidanud koduriigi majandusväljavaateid pigem positiivseks, siis ennustab Aben Soome majanduskliima näitajate halvenemist. Negatiivseid trende näeb ette ka Soome tööandjate föderatsiooni majanduspoliitika osakonna direktor Penna Urrila, kelle hinnangul on Soome kaotanud eelkõige rahvusvahelise konkurentsi vallas.

"Pärast 2008. aasta kriisi kasvas tööjõuhind hüppeliselt, kuid töötootlikuse kasv on olnud nõrk ja viimastel aastatel nullilähendane," tõdes Urrila. See tähendab, et konkurentsivõime on väike, elanikkond vananeb, mistõttu hakkavad sotsiaalkulutused tulevikus kasvama. "Avaliku sektori võlg kahaneb veel 5–6 aastat, kuid pikemas perspektiivis peab see kasvama hakkama, kuna sotsiaalkulud hakkavad kasvama," märkis Urrila.

Soomes on pensioni- ja laiema sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikust prognoositud aastani 2050. Analüüside tulemusel on tõdetud, et sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks aastani 2050 tuleks igal aastal kas kokku hoida või koguda rohkem maksudena 7–10 miljardit eurot aastas. "On selge, et me ei saa seda ainult maksude või kokkuhoiuga teha," toonitas Urrila.

Seejuures pole Soome rändesaldo tulevikus majanduskasvu soosiv. Nimelt on sisseränne raugenud ja Urrila sõnul pigem lahkutakse Soomest kui saabutakse. "Võrreldes Rootsiga läks eelmisel aasta Soomest Rootsi 900 kodanikku rohkem, kellest umbes pooltel oli kõrgharidus. Võrreldes kõikide välisriikidega läks Soomest minema 2000 inimest rohkem kui sisse tuli," selgitas Urrila.

Seega seisab Urrila sõnul Soome ees küsimus, kuidas muuta oma tööturg atraktiivsemaks ja dünaamilisemaks olukorras, kus maksusüsteemi valitsevad suured lõivud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede hinnangul on Soome ja Eesti majanduskasvu takistavad tegurid sarnased: oskustööjõu puudus ja vähene innovatsioon digitaliseerimise ning automatiseerimise vallas.

Reede tõdes, et uus valitsus peab just nendele kahele küsimusele tulevikus peamise tähelepanu pöörama ja välja tulema kindla lahendusega, mis muudaks haridussüsteemi vastavust tööturu vajadustele, avaks piirid välisspetsialistidele või vähendaks ettevõtete sõltuvust inimtööjõust.

Reede sõnul on julgustav näha, et hoolimata oodatavast intresside kasvust pole ettevõtjatele kapital kättesaadavus probleem. "Kui raha on suunatud perspektiivikatesse sektoritesse, seal ei tohiks olla kapitali kättesaadavus probleem ja tõenäoliselt ka pole," oli Reede kindel.

Ministeeriumi majandusarengu osakonna juht avaldas head meelt, et eratarbijate nõudlus on ka jätkuvalt suur. Samas näitavad nii Eesti Konjunktuuriinstituudi kui ka Soome konjunktuuri ülevaated, et eratarbijate kindlustunne võib järgmise kuue kuu jooksul hakata mõlemas riigi vähenema. Samuti tõdes Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et majanduse seiskumist ennustab kolm kvartalit kestnud majandusekspertide skepsis.

"Vaadates erinevaid riike, leidsin ainult ühe joonise, kus majandusekspertide hinnangul võib oodata kasvu. See oli Ukraina ja sealne kasvuootus on põhjendatud, sest riik taastub sügavast kriisist," selgitas Josing. "Muidu prognoositakse jahtumist USAst Hiinani," lisas ta.

Eesti on Rootsi, kuid eelkõige Soome majandusega Josingu sõnul tihedalt seotud. "Oleme Soomega juba mentaalselt tunneliga seotud, mistõttu on Eesti jaoks hästi oluline, mis Soome majanduses toimub," toonitas ta.

Samuti on Josingu sõnul muutunud konjunktuurinäitajad ülemaailmselt äärmiselt volatiilseks, mistõttu ei piisa olukorra jälgmisel ainult kvartaalsetest ülevaadetest. "Kui jooksvaid prognoose alandatakse Eestis või meie naaberriikides, peavad ettevõtjad olema valmis operatiivselt korrigeerima äriplaani ja äritegevust," tõdes Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor.

Ebakindlust maailma majanduses näeb ka ettevõtjate majandususalduse näitajates, mis on viimase kaheksa kuu jooksul üle kogu maailma langust näidanud. Josingu sõnul on Eestis majandususaldus ettevõtjate seas aeglasemalt vähenenud, mistõttu on usaldusindeks pikaajalisest keskmisest veel kõrgemal.

Samas negatiivne trend võib aga jätkuda. Näiteks praegu ei näe Eesti ettevõtjad kapitali puudust probleemina, kuid arvestades laenuintresside tõenäolist kasvu ja konkurentsi lahjenemist kohalikul pangandusturul, võib olla uute äriideedele raha saamisega tulevikus rohkem probleeme.

"Laenuturu kuldaeg, mil ettevõtjad said laenata madala intressiga, saavad ettevõtjate jaoks läbi," tõdes Josing. Ta lisas, et olukorda teevad keerulisemaks karmistuvad pankadele seatud järelevalvetingimused, mis muudavad pankade ja klientide vahelised suhted rangemaks.

"Näiteks 34 protsenti ehitusettevõtjatest leiab praegu, et pankade tegevus on piirav. Samas 64 protsendi arvates on olukord veel normaalne – hea, et laenuväljavaated on veel positiivsed, kuid tõenäoliselt on see muutuse koht," nentis Josing.

Seejuures lisas Josing, et lisaks oskustööjõu puudusele ja vähesele innovatsioonile näitavad ettevõtjate seas läbi viidud uuringud majanduskasvu takistava tegurina usaldamatust poliitikute suhtes.

Josingu sõnul on hea näide Isamaa pakutud II pensionisamba reformikava. "Inimeste arv, kes mõnevõrra oma sissetulekust igal kuul säästavad, on praeguseks jõunud 50 protsendini," ütles Josing. Teisalt ei säästa väiksema sissetulekuga inimesed. "Praegu räägitakse pensionisammaste kogumahust, mis vabastatakse reformiga, kuid tegelikult tuleb asja sisse vaadata," toonitas ta.

Täpsemalt tuleb Josingu hinnangul analüüsida, kes saaksid üldse vabanevat raha säästa. "Statistika näitab, et väiksema sissetuleku puhul seda tegema ei hakata ehk see raha vabaneb tarbimisse. Samas võiksid ainsat kohustuslikku kogumismeedet muutvad poliitikud mõelda 30 või 40 aastat ette," nentis Josing.