• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 05.04.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vihje: Luminor pani kodulaenud müüki

Danske Bank peab oma eluasemelaenude portfelli Eestis maha müüma ning kuuldavasti tahab vähemalt osaliselt sama teha ka Luminor.
Luminor tahab kuuldavasti vabaneda eluasemelaenude portfelli ühest osast.
  • Luminor tahab kuuldavasti vabaneda eluasemelaenude portfelli ühest osast. Foto: Andras Kralla
Panganduses oodatakse suuri muudatusi. Väidetavalt soovib Luminor vähendada jõuliselt oma positsioone, mille saavutamiseks on üks samm loobuda vähemalt osaliselt oma eluasemelaenude portfellist.
Kui DNB ja Nordea Luminoriks liideti, olid Nordea kodulaenude tingimused erakordselt kliendisõbralikud. Arvestades praegusi turutingimusi pole tollal antud laenud enam kuigi tulusad ning väidetavalt tahab pank portfellist osaliselt lahti saada.
Teiseks on Luminori laenude ja hoiuste tasakaal kehv. Laenuportfelli osaline müük aitaks olukorda parandada. Teine variant oleks suurendada hoiuseid, ent see on panga jaoks keerulisem ülesanne, sest eeldab, et pank tõstab hoiustajatele makstavat intressi. Luminori juht Erkki Raasuke teemat Äripäevale kommenteerida ei soovinud.
Rootsi pangad pole huvitatud
Eesti eluasemelaenude turul on finantsinspektsiooni andmeil suurim osa Rootsi pankadel. Swedbankil on 45% suurune turuosa ja SEB-le kuulub 29% turuosast.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles, et Swedbank on huvitatud eluasemelaenude portfelli suurendamisest, kuid ei taha seda teha teistelt pankadelt eluasemelaenu portfelle ostes.
SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütles, et SEB tahab eluasemelaenude portfelli kasvatada mõõdukalt - väga kiiret turuosa kasvu pank tema sõnul ei näe.
Märkimisväärne turuosa
Kindlasti on müügis Danske eluasemelaenude portfell - selleks kohustas panka finantsinspektsioon. Finantsinspektsiooni viimane Eesti finantsturu ülevaade pärineb möödunud aasta juuni lõpust ning selle kohaselt oli Danske turuosa Eesti eluasemelaenude turul 7%, kahanedes võrreldes 2017. aasta lõpuga 1%.
Luminori turuosa oli eelmise aasta esimese poolaasta lõpu seisuga 15%, aasta varasemaga võrreldes 1% väiksem. Eluasemelaenude jääk Eestis oli eelmise aasta juuni lõpus 7,3 miljardit eurot. Eraisikutele väljastatud laenudest kasvaski eelmise aasta esimesel poolel enim just eluasmelaenude jääk, 215 miljoni euro võrra. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas poole aastaga 662 eurot, ulatudes juuni lõpuks 41 190 euroni, kirjutab finantsinspektsioon.
Variant ka pandikirjad
Kui Danskel pole portfelli müügist pääsu, siis Luminori jaoks on olemas veel üks variant. Panganduses tegutsevad inimesed on öelnud, et Luminor võib emiteerida pandikirju, mida ei saa osta pangad, vaid näiteks rahvusvahelised investorid või pensionifondid.
Pandikirjad on Euroopa pangandusturul levinud, kuid Eestis pole pangad seni saanud neid emiteerida, sest vastav regulatsioon puudus. Pandikirjade seaduse võttis riigikogu vastu tänavu veebruaris. Pandikirju saavad pangad emiteerima hakata oktoobris. Rahandusministeerium on öelnud, et enim võiks pandivõlakirjade regulatsioon mõjutada Swedbanki, SEBd ja Luminori.
Pandikirjade emiteerimiseks peab pank taotlema eraldi loa. Finantsinspektsioon ei tohtinud öelda, kas mõni pank on juba pandikirjade jaoks tegevusloa taotluse esitanud.
Luminori kliendikommunikatsioonijuht Martin Kõrv ütles, et Luminor on käivitanud pandivõlakirjade projekti. "Tegeleme erinevate seotud teemadega selles osas. Börsiettevõttena me täpsemaid kommentaare anda ei saa," ütles ta.
Luminori kliendikommunikatsioonijuht Martin Kõrv: "Tegemist on kuulujutuga. Eluasemelaenude müügiplaani meil ei ole."
Luminori täiendav kommentaar lisatud 5.04 kl 14.45
Pandikiri on võlakiri, mida saavad välja anda vaid pangad ning mis on tagatud kõrge kvaliteediga kinnisvaralaenudega. Pandikirjad teeb turvaliseks topelttagatise süsteem: nõude eest vastutab kogu pank, ent samas tagab laenu ka kinnisvara ise.
Eluasemelaenu võtjate jaoks ei muuda pandikirja emiteerimine midagi. Kui laenuvõtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, jätkab ta laenu- ja intressimakseid samadel tingimustel kui enne. Pandikirju välja andnud panga maksejõuetuse korral ei lähe laenuga soetatud kinnisvara nõuete tagamiseks müüki, vaid see eraldatakse muust pankrotivarast.
Kliendibaas meelitaks ostma
Kuigi sageli võidakse arvata, et eluasemelaenude portfell pole pankadele ostmiseks atraktiivne, sest need ei too suurt kasumit, ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, et pankadele võib väga magus olla kliendibaas, mis tuleks kaasa, kui eluasemelaenud üle võtta.
Kessler ei kommenteerinud eluasemelaenude portfellide müüki, ent tõdes, et kuna Eestis on väga fikseeritud kliendibaas, oleks pankadele igati kasulik, kui nad oma kliendinimestikku pikendada saaksid. Ta tõdes, et tema endagagi on nii, et ta tarbib pangateenuseid korraga ühest pangast, sest nii on lihtsam ja mugavam. Samale aspektile on viidanud ka mitmed teised finantsvaldkonnas tegutsejad.
Peaksid raha kaasama
Kui vaadata varasemaid portfellitehinguid, siis möödunud aasta lõpus tuli uudis, et LHV ja likvideerimisel Versobank sõlmisid lepingu, mille kohaselt ostab LHV umbes 18,4 miljoni euro eest Versobanki laenuportfelli. Laenuportfellist tulenevad nõuded Eesti ettevõtetest klientide vastu on summas ligikaudu 17 miljonit eurot ja Eesti residentidest eraklientide vastu summas ligikaudu 3 miljonit eurot.
Danske laenuportfelli vastu on huvi üles näidanud Coop Pank. Kokku on Danske portfellis laene veidi enam kui miljardi euro jagu. Sellest omakorda umbes poole moodustavad eraisikute laenud. Eluasemelaenude osakaal sellest on 487 miljonit eurot ehk lõviosa. Veidi enam kui kümne miljoni euro ulatuses on alles jäänud ka teisi eraisikute laene, näiteks tarbimislaene.
Coop Pank on olnud Danske laenuportfellist huvitatud pikka aega, ostukõnelused käisid juba paari aasta eest, aga siis ei saadud kokkuleppele. Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink ütles, et praegu on portfelli soetamine samas seisus nagu veebruaris. „Hetkel on pall vastaspoole käes,“ lausus Rink. Veebruaris ütles Rink ERRile, et Coop Pank on valmis Danske eluasemelaenude portfelli ostma allahindlusega.
Rink lisas, et loomulikult tähendaks Danske portfelli ost Coop Panga jaoks vajadust kaasata täiendavalt nii omakapitali kui ka emiteerida võlga. „Aga asjad käivad just selles järjekorras – kui selgub, et saame huvitava pakkumise, siis analüüsime võimalusi, kuidas seda finantseerida,“ ütles Rink.
Aktiivse laienemisega on silma paistnud ka Inbank, ent pank tegutseb küllaltki kitsas valdkonnas ning on laienenud pigem rahvusvaheliselt. Ettevõte tegutseb kodulehe andmeil lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas ning kaasab hoiuseid Austriast ja Saksamaalt.
Ostja võib tulla isegi Venemaalt
Kui Eestis tegutsevatest pankadest lõpuks keegi portfellide ostmise vastu huvi ei tunne, on see võimalus ka välismaistel pankadel.
Kessler ütles, et ostetud laenuportfelli teenindamiseks oleks välismaisel pangal Eestis tarvis tegevusluba. Tegevusloa saamiseks peab pank vastama ka teatud kriteeriumitele, näiteks peab olema läbipaistav, kes on panga omanikud, kas kapitali on piisavalt. Kui kõik dokumendid on korras ja nõuded täidetud, võiks need laenuportfellid ära osta mõni pank ka väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Venemaalt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele