Tallinn säästab: lapsed lürbivad lahjat lihakastet ja toitlustajad kiratsevad

Tallinnas mitmeid koole toitlustava ettevõtte RK Teenindus OÜ toitlustusjuht Ülle Jahesalu ütles, et on viie aasta jooksul mitu korda pidanud retsepte muutma, sest kallinevad hinnad sunnivad tegema toidu kvaliteedis mööndusi. Jahesalu tõi näite, kuidas säästa levinud koolitoidu guljaši valmistamiselt: tuleb vähendada lihakogust portsjoni kohta, panna vähem hapukoort ja lisada paksendamiseks rohkem jahu.

RK teeninduse toitlustusjuhi Ülle Jahesalu sõnul on lihakoguse vähendamine ja hapukoore kokkuhoid kastmetes, suppides ja magustoitudes paratamatus. Teistviisi Tallinna koolides lapsi niivõrd väikese rahaga – riigi ja linna poolt kokku 1,34 euroga päevas – ära ei toida. RK Teeninduse juhi Alar Tamkivi hinnangul on sellise olukorra põhjustanud Tallinna linn, mis alandas eelmisel aastal laste toiduportsjonitele kuluvat summat.

2014. aastal maksid riik ja Tallinna linn lastele koolitoidu eest kokku 1,34 eurot. Möödunud aastast tõstis riik oma panuse 78 sendilt ühe euroni. Koolide hoolekogude väitel jätsid Tallinna ümberkaudsed vallad omaosaluse samaks või panid juurdegi, aga Tallinn hoopis vähendas senist 56sendist panust 22 sendi võrra. Kokku jäigi seetõttu endiselt kehtima 1,34 eurot ühe õpilase eest päevas.

Seejuures pole 1,34 eurot summa, mida ettevõtjad üksnes söögi jaoks kasutada saavad. Sellest rahast läheb maha käibemaks, lisaks ettevõtluskulud, tööjõukulud, kommunaalarved kuni lõhutud taldrikuteni välja. Tamkivi ütles, et viie aastaga on tööjõukulud tõusnud peaaegu 40 protsenti, samuti tooraine ligi 20 protsenti, rääkimata kommunaalteenustest.

Toitlustamisettevõtte Orfeus omanik Matti Martinson ütles, et olukord on täiesti käest läinud. „Praegu ei mõelda sellele, et laps kvaliteetselt süüa saaks. Pigem hoiab Tallinna linn lihtsalt metsikult raha kokku.“

Tihedas konkurentsis võidab toitlustuse hangetel ikka kõige madalama hinna pakkuja või see, kes pakub sama raha eest kõige rohkem. Seetõttu on tihti edukad ettevõtted, kes pakuvad suurt mahtu. Reaalkooli hoolekogu esimees Madis Päts aga nentis, et toitlustamisettevõtete puhul ei kehti põhimõte, et mida suurem, seda parem.

Pätsi hinnangul võib suur maht avaldada hoopis kehva mõju toidu kvaliteedile. Päts märkis, et ei armasta vandenõuteooriaid, ent praegune koolitoitlustussüsteem näib soosivat suuri tegijaid. „Ma ei tea, kas see on kellegi kasu või mugavuse küsimus,“ ütles Päts.

"Suured tegijad söövad väikeseid toiduvalmistajaid välja," leidis Päts ja tõi näiteks Pirital ja Viimsis toitlustusteenust pakkunud pankrotistunud ettevõtte KLP Toit OÜ.

Suur turuosa kuulub praegu Fazeri järeltulijale Baltic Restaurants Eestile ja ülemaailmsele Saksa toitlustusfirmale P. Dussmann. Martinson ütles, et kuni suured turul võidutsevad, pole ka Tallinna linnal põhjust midagi muuta, ja praegu paistab, et nimetatud ettevõtted suurendavad turul haaret. Seda on soosinud tema meelest linn selliste toitlustushangetega, kus nõutakse lisaks toitlustamisteenusele ka tasuta lisateenuseid.

Lisateenused on näiteks kaardiga maksmise võimalus, iga-aastane rahulolu küsitlus, farmi külastus lastele ja infopäevad lapsevanematele, kuid ka kringel jõuludel või jäätisekokteil lastekaitsepäeval.

Baltic Restaurants Eesti juhatuse liige Aaro Lode ütles, et tasuta ja tasulised lisateenused on olnud kuni selle aastani hanke kohustuslik osa, ning tihti just nende põhjal määrati ka võitja. "Kuna koolid ei olnud suutelised menüüsid hindama, hinnad olid paigas, siis sai määravaks lisateenus," lisas Lode.

Lode lisas, et saatis selle aasta alguses Tallinna linnavalitsusele kirja, milles nõudsid hangetelt lisateenuste mahavõtmist. Viimases Südalinna kooli hankes enam seda nõudmist polnud, lisas Lode. Varem tehtud toitlustuslepingud kehtivad aga viis aastat.

Martinsoni hinnangul on tulnud lisateenused varjatult ikkagi laste toiduportsjonite arvelt. "Mujalt seda raha tulla ei saa,“ väitis ta.

Dussmanni toitlustusjuht Indrek Liiv ei soovinud ajakirjanikuga kohtuda, kuid teatas kirjalikult, et ettevõte ostab toorainet kohalikelt tarnijatelt ja eelistab Eesti tootjaid. „Kvaliteetne tooraine on oluline eeldus, et koolitoit oleks tervislik ja maitsev." Ta lisas, et koolitoidu raha suurendamine võimaldaks veelgi enam kasutada mahetoorainet ja suurendada näiteks ühel päeval pakutavat toiduvalikut.

Suurima koolide toitlustaja Baltic Restaurants Eesti juhatuse liikme Lode sõnul on Tallinna linna toiduraha vähendamine mõjutanud negatiivselt ka nende käekäiku. Ta lisas, et otsivad pidevalt uus lahendusi kokkuhoiult, et kannatada ei saaks töötajad ega toidu kvaliteet. Vaatamata sellele, et Baltic Restaurants Eesti on laiendanud turul haaret ja kasvatanud käivet, kukkus möödunud aastal kasum üle poole võrra. Kui 2017. aastal teeniti 12,3 miljoni eurose käibe juures 631 000 eurot kasumit, siis mullu kasvas käive üle 13 miljoni euro, kuid kasum vähenes peaaegu kahe kolmandiku võrra ehk langes ligi 235 000 euroni.

"Me tegutseme ka ärimajades, ülikoolides ja tehastes ning eelmine aasta oli meie kasv just nendes sektorites suurem. Koolides isegi natukene kahanev," lisas Lode.

Lode hinnangul on pannud Tallinn ettevõtjad keerulisse seisu, sest väheneva kasumi korral kaob ettevõtjatel huvi tegevusvaldkonna vastu.

Äripäevaga suhelnud toitlustusettevõtted kinnitavad, et läinud aasta kasuminumbrid on võrreldes aasta varasemaga väiksemad või kukkunud isegi enam kui poole võrra. Kuna toitlustusettevõtjad esitavad majandusaasta aruanded aasta kestel, puudub täielik ülevaade, kuidas Tallinna linna koolitoiduraha vähendamine ettevõtetele mõjunud.

Mullu üle poole kasumist kaotanud ettevõtte Orfeuse omaniku Martinsoni sõnul kaob ettevõtetel kasumi vähenedes eeskätt ära võimekus investeerida näiteks tootearendusse, koolitustesse ja tehnikasse. Surve all on ka töötajate palgad, lisas Baltic Restaurantsi juhatuse liige Lode. RK Teeninduse juht Tamkivi ja toitlustusjuht Jahesalu puhkesid naerma küsimuse peale, kas koolikokad teenivad keskmist palka. Jahesalu märkis, et tööjõu hoidmine pole üksnes ettevõtte mure, vaid mõjutab suuresti laste toidu kvaliteeti ning nende tervist.

Lapsevanemad ootavad toiduraha tõstmist vähemalt 22 sendi võrra ehk sama palju, kui linn 2018. aastal oma raha langetas. Veel pole avaldust Tallinna linnale esitatud. Orfeuse omaniku Matti Martinsoni teada on praegu Tallinnas vaid kaks hoolekogu, kes pole avaldusega liitunud.

See pole esimene rahulolematus koolitoidu ja toitlustajate teemal. Näiteks 2017. aastal vallandas Saksa ettevõte P. Dussmann Elvas pahameeletormi – lapsevanemad esitasid toitlustaja kohta kaebuseid nigela toidu pärast.

Toonane Elva linnapea Aivar Õun väitis, et toitlustaja rikkus lepingutingimusi, kui ei esitanud paari kuu väitel toitude tehnoloogilisi kaarte, mille alusel oleks olnud võimalik kontrollida kalorsust ja toiduainete päritolu. Toona tunnistas Dussmanni Lõuna-Eesti toitlustusjuht Auli Vilep Tartu Postimehele, et tehnoloogiliste kaartide esitamise korrektsuses ja toiduainete valikus on neil arenguruumi.

Samuti ütles Vilep tookord, et toitlustajatel on võimalik pakkuda rohkem eestimaist toorainet ning Poola õunasid süüakse ajutiselt, sest Eestist pole leitud paremat koostööpartnerit.