Igal inimesel võiks olla ligipääs kõikide Eesti kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste loengutele. Riik aitaks õppeasutusi loengute avalikult kättesaadavaks tegemisel ning inimesed saaksid end pidevalt harida, kirjutab ettevõtja Anneli Andersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Anneli Andersen. Foto: Olev Mihkelmaa
Covid-19 kriis tõi hariduses kaasa sunnitud digipöörde: loengud kolisid üleöö veebi ja selgus, et kvaliteetne õpe saab toimuda ka väljaspool loengusaali. Paraku ei jätkunud see areng pärast kriisi sama hoogsalt. Kuigi paljud loengud on digitaalselt kättesaadavad ka täna, on nad sageli peidus akadeemilise müüri taga. Miks mitte kasutada pandeemiast saadud kogemust ning teha kõrg- ja kutseharidus digitaalselt kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele?
Ma ei räägi siin kraadi omandamisest või uuesti koolipinki istumisest. Pean silmas võimalust omandada uusi teadmisi Tartu Ülikooli või TalTechi loengutest kasvõi kodus diivanil. Olgu teemaks ettevõtlus, tehisintellekt, turundus või keskkond – see oleks oluline võimendus, mis aitaks väikeste, paindlike sammudega kasvatada ühiskonna teadmispõhisust. See tooks kõrgema hariduse nendeni, kel pole võimalust ega aega osaleda formaalses õppes, kuid tahavad end mõnes valdkonnas täiendada.
Kvaliteetsed teadmised huvilistele
Põhjamaades nähakse haridust juba ammu mitte pelgalt individuaalse hüvena, vaid avaliku kapitali ja investeeringuna ühiskonna tulevikku. Norras on kõrgharidus tasuta mitte ainult kohalikele, vaid ka kõigile Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikele. Sama väärtuspõhist lähenemist kannab Norra riigi poolt välisettevõtetele jagatav Norway Grants toetusrahastus, millest on osa saanud ka mitmed Eesti ettevõtted.
Paradoksaalselt on just USAs, kus kõrgharidus on maailma kalleimaid, võtnud MIT (Massachusetts Institute of Technology) oma missiooniks edendada avatud haridust. Nende 2001. aastal käivitatud OpenCourseWare algatus teeb enam kui 2500 kursuse õppematerjalid kõigile vabalt kättesaadavaks. See on inspireerinud ka teisi platvorme, nagu Coursera, edX ja FutureLearn, mis toovad tipptasemel hariduse miljonite inimesteni üle maailma. Lisaks on riigid nagu Hiina ja India loonud riiklikud digihariduse platvormid, mis võimaldavad sadadel miljonitel inimestel tasuta ja paindlikult õppida.
Unistame nüüd korraks ja mõtleme, milline võimendus see Eesti riigile võiks olla, kui igal inimesel, sõltumata vanusest, elukohast, haridustasemest või majanduslikust olukorrast, oleks ligipääs kõikide Eesti kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste loengutele.
AI kiire tulek näitas ilmekalt, et enesetäiendamine pole enam eelis, vaid hädavajadus. Elukestvale õppele mõeldes ei tohiks hariduse andmine olla piiratud vaid nendega, kes on sooritanud edukalt sisseastumiseksamid ja ühes sellega lülitatud mõne kõrgkooli nimekirja. Digiajastul peaks kvaliteetne haridus palju laiemalt kättesaadav olema ja Eestil on siin unikaalne võimalus olla teerajajaks.
Mikrokraadid on juba samm õiges suunas, kuid neid saadab bürokraatia: eelregistreerimine, ootamine, õppekoormus. Kui aga juba toimuvad loengud oleksid lihtsalt kättesaadavad – kasvõi järelvaatamiseks, muutuks haridus inimeste jaoks kättesaadavamaks, praktiliseks ja paindlikuks tööriistaks.
Avatud ja paindlik digiharidus
Seda, et Eesti inimesed on huvitatud end täiendama, näitavad erinevad tasuta läbi viidud koolitussarjad. Näiteks Turunduslabori ja Timo Porvali poolt korraldatud e-õppe maratonile “12 tundi turundust” registreerus 11 500 inimest. Või Peep Vainu veebis tasuta kättesaadav veebirännakute sari, mille eriüritus täitis Alexela kontserdimaja.
Eesti on tuntud oma e-riigi ja tehnoloogilise innovatsiooni poolest. Miks mitte kasutada seda positsiooni ja saada maailma digihariduse liidriks. Kui igal eestlasel on ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele haridusele, annab see tohutu konkurentsieelise meie inimestele, majandusele ja ühiskonnale tervikuna.
Avatud hariduse rakendamine loob kolmekordse kasu: üksikisik saab oma teadmisi täiendada, et seeläbi edukamalt tööturul konkureerida; tööandjad võidavad paindlikust ümberõppest ja oskustöötajate lisandumisest; riik tervikuna kasvatab oma teadmistepõhist kapitali ja konkurentsieelist.
Selle mõttemuutuse juhtimisel meie haridussüsteemis on riigil kolm olulist rolli. Esiteks, toetada õppeasutusi loengute salvestamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Teiseks, luua keskne platvorm, kuhu need temaatiliselt koondada. Kolmandaks, motiveerida õppejõude, kelle töö saab sel moel korduvkasutatavaks ja ühiskondlikult olulisemaks.
Euroopa Liit on juba käivitanud mitmeid programme hariduse ja elukestva õppe toetamiseks ning Eesti saab neid targalt ära kasutada. Näiteks VÕTI programm, mis toetab täiskasvanuharidust ja mitteformaalset õpet, on suur samm edasi. Samas eeldab enamik täna pakutavaid kursuseid endiselt eelregistreerimist ja füüsilist kohalolekut – avatud digiharidus annaks oluliselt paindlikuma ja laiema võimaluse õppimiseks.
Eesti võiks saada esimeseks riigiks maailmas, kus kõrgem haridus on vabalt, süsteemselt ja eestikeelsena kättesaadav kõigile inimestele. Just selline Eesti olekski edukas Eesti.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!