- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,31%272,98
- OMX Riga0,13%873,69
- OMX Tallinn0,42%1 742,28
- OMX Vilnius−0,11%1 052,85
- S&P 500−0,28%5 712,69
- DOW 30−0,61%41 794,6
- Nasdaq −0,33%18 179,98
- FTSE 1000,09%8 184,24
- Nikkei 2251,11%38 474,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%107,47
- OMX Baltic−0,31%272,98
- OMX Riga0,13%873,69
- OMX Tallinn0,42%1 742,28
- OMX Vilnius−0,11%1 052,85
- S&P 500−0,28%5 712,69
- DOW 30−0,61%41 794,6
- Nasdaq −0,33%18 179,98
- FTSE 1000,09%8 184,24
- Nikkei 2251,11%38 474,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%107,47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ukraina president: "Ma ei keera käkki kokku"
Kui 2014. aastal Ukraina presidendiks valitud Petro Porošenko panustas oma valimiskampaanias rahvuslikule retoorikale ning vastandumisele Venemaaga, siis Zelenskõi lähenemine meenutas mitmes mõttes komejanti. Selle üks märkimisväärsemaid näiteid on 21. märtsil toimunud teledebatt, mis toimus Kiievi olümpiastaadionil. Debati algataja Zelenskõi nõudis, et enne debatile tulekut teevad nii tema kui ka Porošenko alko- ja narkotesti. Möödunud reedel kordus Kiievi jalgpallistaadionil samasugune spektaakel. „Debatti“ oli tulnud uudistama enam kui 22 000 inimest.
Koomilisena mõjus Zelenskõi ka pühapäeval, kui sai politseilt trahvi. Nimelt lehvitas ta ajakirjanike ees oma valimissedeliga. Kuna see on Ukrainas keelatud, sai ta trahvi ning peab riigikassasse maksma umbes 30 eurot.
Tihti populistiks nimetatud Zelenskõi võitis valimised mäekõrguse ülekaaluga, saades 73% häältest. Ukraina eelmise presidendi Porošenko poolt andis hääle 24%. Zelenskõi võit pole valimiste esimest vooru arvestades üllatus, ta sai enam kui 30% häältest, samas kui Porošenko sai pea 16% häältest. Seega ei ole põhjust imestada, et juba pärast esimese lävepakuküsitluse avalikuks saamist tunnistas Porošenko oma kaotust. Ta säutsus Twitteris, et austab Ukraina rahva otsust ning lahkub järgmisel kuul kabinetist. Poliitikast Porošenko lahkuda enda sõnul ei plaani.
Protestihääled heitunutelt
Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi politoloogiadoktorant, ukrainlane Andrii Nekoliak ütles, Zelenskõi võit on selge märk protestihäältest. „Ta pole populist nagu Trump või teised, vaid pigem inimene, kes oskas oma kampaanias ära kasutada inimeste rahulolematust korruptsiooniga ja majandusraskustega,“ hindas ta. Nekoliak tõdes, et ta ei saanud kahjuks teises voorus ise hääletada, samas poleks ta osanudki valida, kumma kandidaadi poolt olla.
Endine välisminister Urmas Paet leidis, et valimistulemus kajastab inimeste heitumust ja pettumust, sest väga suur osa valijaid oli valmis andma oma hääle selle kandidaadi poolt, kel pole mingit poliitilist kogemust. Üks peamisi tegureid, miks Zelenskõi presidendiks valiti, on Paeti hinnangul aga see, et elatustase on endiselt kehv ega ole paranenud. Ta tõdes, et Porošenko suutis ametis olles küll üht-teist ära teha, ent nähtavasti ei tunneta inimesed siiski olemuslikku muudatust. Poliitilises süsteemis on inimesed pettunud aga juba aastakümneid.
Zelenskõi on lubanud platsi korruptsioonist ja onupojapoliitikast puhtaks lüüa. Ta lubab uut ajastut Ukraina poliitikas ning ütleb, et ei keera oma presidendiks olemist untsu.
Nõrk president
„Uut presidenti ootab tugev opositsioon ning riik ainult võidab sellest,“ ütles Porošenko. Ta rõhutas, et seni, kuni Zelenskõi otsused on Ukraina huvides ning viivad riiki lähemale Euroopa Liidule ja NATO-le, on uuel presidendil ta toetus olemas.
Samas ütles Porošenko, et Vene parlamendile oli valimistepäev kindlasti rõõmupäev, sest Venemaale on Ukraina kogenematu uus president kindlasti kasulik. See väljaütlemine meenutab kolme aasta tagust aega, mil Vene riigiduuma aplodeeris pärast USA presidendivalimiste tulemuste väljakuulutamist.
Kriitikud toovad välja Zelenskõi puudulikud oskused ning seotuse oligarhi Ihor Kolomoiskiga ning leiavad, et Zelenskõi ei oska tegelikult toime tulla oligarhiaga ning samuti ei suuda ta hoida kindlat tooni suhtluses Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Paet tõdes, et Zelenskõi puhul hakkab väga suurt rolli mängima ka see, mil viisil ta suudab koostööd teha teiste ametiasutustega ning missuguseks kujuneb tema esindatus regioonides. Nimelt polnud Zelenskõi ühegi erakonna presidendikandidaat ning nüüd, olles riigi juht, peab ta hakkama üles ehitama oma meeskonda. Lisaks rõhutas Paet, et Zelenskõil tuleb arvestada ka sellega, mil viisil ta oma otsuseid ühiskonnale edastab. „Üksi ei tee ta midagi,“ rõhutas Paet.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu selgitas, et tähelepanu tuleks kindlasti pöörata ka Zelenskõi esimestele sammudele presidendina. Näiteks saadab selge sõnumi kindlasti see, kuhu läheb mees oma esimesele riigivisiidile ning missugused saavad olema tema väljaütlemised. Stoicescu lisas, et juhul kui Zelenskõi peaks hakkama rääkima Ukrainast kui Ida ja Lääne vahelisest sillast, on tegu selgelt retoorika muutusega võrreldes Porošenkoga.
Komplekteerib meeskonda
Vähemasti praegu pole tulevane president välja käinud veel ühtegi konkreetset poliitilist ettevõtmist. Nii nagu Porošenko 2014. aastal, lubas ka Zelenskõi, et tahab lõpetada sõda Ida-Ukrainas. Porošenkol see teadupärast ei õnnestunud, konflikt on kestnud aastaid ning hukkunuid enam kui 13 000.
Mõneti lisab optimismi, et Zelenskõi on teinud tulevase presidendina ka juba esimesed sammud. Tema nõunike armee koosneb reformimeelsetest tehnokraatidest ning arvatakse, et see võib viidata sellele, kuhu Zelenskõi meelest riik peaks liikuma. Mees on öelnud, et ta tahab käituda vahendajana poliitika ja kodanikuühiskonna vahel. Näiteks on Zelenskõi valinud oma meeskonda endise rahandusministri Oleksandr Daniljuki, kunagise majandusarengu ja kaubandusministri Aivaras Abromaviciuse ning korruptsiooni vastu võitleva Sergii Lestšenko.
Stoicescu jäi siiski mõneti kriitiliseks, öeldes, et ehk püüab Zelenskõi jätta endast praegu macronlikku (vihje Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile – toim) muljet, kaasates eksperte. Tema sõnul on juba kuulda, et Zelenskõi tiimi püüavad end pressida inimesed, kellest osal varem koostöökogemus endise presidendi Viktor Janukovõtšiga, kes mõisteti tagaselja tänavu jaanuaris riigireetmises süüdi ning talle määrati 13aastane vanglakaristus. Janukovõtš oli Ukraina president aastail 2010–2014.
Nekoliak hindas, et praegu paistab küll, et Zelenskõi jätkab Ukraina senise Euroopa Liidu ja NATO suunitlusega. „Ukraina välispoliitikas pole muudatust näha. Samas ütlevad mõned kriitikud siiski, et ta pole ka otseselt Euroopa-meelne,“ lisas Nekoliak. Zelenskõi puhul on välja toodud, et ta on Venemaa suhtes pigem pehmema lähenemisega kui Porošenko. Zelenskõi emakeel on vene keel ning ei maksa imestada, et vene keelt kõnelevad Ukraina elanikud teda tuliselt pooldasid. Zelenskõi ukraina keel olla aga kesine ning seda kasutas Porošenko oma rahvuslusele üles ehitatud kampaanias ja väljaütlemistes ka ära.
Nekoliak ja Stoicescu lisasid, et Ukraina poliitikat jälgides on oluline teada, et veel olulisemad valimised seisavad alles ees. Tänavu sügisel on riigis nimelt parlamendivalimised. 2019. aasta on Ukrainale väga oluline, lisas Stoicescu.
Soome valmistub valitsust moodustama
Soome uue valitsuse koosseis peaks selgemaks saama järgmise nädala alguses.
Soome sotsiaaldemokraatide juht Antti Rinne ütles, et saadab selle nädala teises pooles välja erakondadele küsimustiku, millele ootab vastuseid järgmise nädala alguseks. Saadud vastuste põhjal teevad sotsid ettepaneku moodustada valitsus.
Rinne on lubanud moodustada valitsuse mai lõpuks. Senini on teada, et Rinne on välistanud koostöö Põlissoomlastega, kes kaotasid mõne aja eest peetud valimistel sotsidele vaid mõne tuhande häälega. Küll on aga selge, et sotsid peavad valitsuse moodustamiseks kampa võtma ühe kolmest suuremast erakonnast. Kuna Põlissoomlased on välistatud, jäävad variantidena seekordsetel valimistel täielikult põrunud Keskerakond ning ka eelmisse koalitsiooni kuulunud Koonderakond.
Sotsiaaldemokraadid said 2019. aasta parlamendivalimistel kõige edukama erakonnana 17,7% häältest ja 40 mandaati. Järgnesid Põlissoomlased 17,5% ja 39 kohaga ning Rahvuslik Koonderakond 17% ja 38 kohaga. Senist peaministriparteid Keskerakonda toetas 13,8% valijatest, mis tähendab 31 kohta, aga samas eelmiste valimistulemustega võrreldes 18 mandaati vähem. Keskerakonda loetakse ka nende valimiste suurimaks kaotajaks. Rohelisi toetas 11,5% valijatest, mis tõi erakonnale parlamendis 20 kohta. Eduskuntasse pääsesid veel Vasakliit (toetus 8,2% ja parlamendis 16 kohta), Rootsi Rahvapartei (4,5% häältest ja 9 kohta) ning Kristlikud Demokraadid (3,9% häältest ja 5 kohta).
Seotud lood
Suur ülekaal lävepakuküsitlustes lubas Ukraina presidendivalimiste kandidaadil Volodomõr Zelenskil end juba võitjaks kuulutada.
Kui Islandil juhtis pealinna edukalt komöödianäitleja, siis miks ei võiks koomik olla Ukraina president?
Ukraina ajakirjaniku Vitali Portnikovi hinnangul muutub Ukraina presidendivalimiste esimese vooru võitja Volodomõr Zelenski retoorika Venemaa suhtes karmimaks, sest keegi ei taha Vene-sõbralikku presidenti.
Ukraina tulevane president on kas praegune riigipea, kommikompanii Roshen omanik Petro Porošenko või ilma igasuguse poliitilise kogemuseta koomik ja telestaar Volodomõr Zelenski.
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
