Grand Theft Europe: Eesti pätid petsid Rootsilt välja miljoneid

Artikkel on osa Euroopa riikide kümnete ajakirjanike uurimusest nimega Grand Theft Europe, mida vedas Saksamaa CORRECTIVi toimetus ja mis avaldati kõikjal täna.

Skeemi ninamees Rootsis oli Eesti kodanik Vadim Ivanov (36). Tema juhitud maksupettus käis aastatel 2015–2017 ja ta kasutas ära Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi, kus liikmesriikide vahel liiguvad kaubad käibemaksuvabalt. Varifirmade ja võltsarvete abil tekitas Ivanov enda kontrolli all olnud firmadele õiguse Rootsi riigilt käibemaksu tagasi küsida, samas kui kaubeldav kuld, hõbe ja plaatina pärinesid tegelikult maksuvabalt Lätist ja Eestist.

Rootsi kohus Ivanovile ei halastanud ning mõistis ta viieks aastaks reaalselt vangi, isegi tema korraldusel tegutsenud variisikud pisteti reaalselt trellide taha. Veelgi enam, vangi läks ka petturite klient, kes ei olnud äripartnerite valikul piisavalt hoolikas. Rootsis mõistetud karistused on tähelepanuväärsed, kuivõrd Eestis on majanduskuritegude karistused oluliselt leebemad, reeglina tingimisi vangistused. Meil on majanduskuritegude eest tõhusamaks peetud rahalisi karistusi, kuigi nende sissenõudmine on omaette ooper. Ent karistuspoliitikale me seekord ei keskendu.

Rootsi kohtumaterjalidest selgub, et Ivanov, kes vahistamise järel raamatupidamise, ülekannete ja maksudeklaratsioonidega tegelemist tunnistas, muutis käigu pealt meelt ja asus oma rolli olematuks rääkima. Nimelt väitis ta, et oli vahistamise järel šokis ja andis valesid ütlusi. Oma muudetud tunnistustes väitis Ivanov juba, et täitis enda kontrolli all olnud firmades ainult oma variisikute palveid ja oli petturfirmades tavaline palgatöötaja või koguni lihtsalt sõber, kes firmade ametlike juhtide palveid täitis. Jälgede segamiseks oli Ivanov enesele ühest petturfirmast isegi palka maksnud.

Mees ei arvestanud aga sellega, et uurijate tõendid on tugevamad kui tema elav fantaasia. Nimelt näitasid jälitustegevus ja erinevate andmete, sh pangakontode ja kirjavahetuste analüüs ning teiste asjaosaliste ütlused, et just Ivanov oli käskija ja mitte käskjalg.

Ivanov käitus skeemi vältel üsna robustselt. Näiteks pärast seda, kui ta oli saatnud enda palgatud variisiku Rootsis Sala Sparbanki kontorisse nii isiklikku pangakontot kui ka tegelikkuses Ivanovi kontrolli all olnud ettevõttele pangakontot avama, võttis ta need kaks kontot ühes ettevõtte pangaseifiga enda kontrolli alla. Tankisti nimele avatud pangakontolt tegi ta ka 170 000 Rootsi kroonise ülekande oma elukaaslasele. Ülekannet põhjendas Ivanov sellega, et tema elukaaslane olevat kõnealusele variisikule 2013. aastal laenu andnud ja sai nüüd lihtsalt oma raha tagasi. See polnud ainus kord, kui Ivanov enda heaks töötanud variisiku pangakontot kasutas.

Kui Ivanovi ja tema elukaaslase Tallinna kodu läbi otsiti, leiti sealt variisiku nimel olnud, kuid tegelikult Ivanovi kontrollitud ettevõtte pangaseif. Selgitus oli Ivanovil jällegi varnast võtta. Nimelt olevat ettevõtte ametlik juht, tegelikult aga tema heaks töötanud variisik vahepeal ära olnud ja pangaseifi Ivanovi juurde hoiule toonud. Sedasi püüdis Ivanov end koomilisel kombel oma tankistide tankistiks valetada.

Veel paistis Ivanov silma sellega, et tassis väärismetalle oma Rootsi kliendile ainuisikuliselt kohale, kasutamata mingitki turvateenust. Ta väitis kliendile, et väärismetallid pärinevad Rootsist, aga mitte teistest Euroopa Liidu riikidest. Õigemini käskis ta seda väita enda variisikul, kelle ta oma firmade ainsa kliendiga lepingut sõlmima saatis, käskides võimalikult vähe rääkida ja öelda, et kaup pärineb Rootsist. Kohtumaterjalidest ilmneb, et Ivanovi variisik sai oma üksikute väikeste tööülesannete eest üllatavalt suure tasu – 20 000–25 000 eurot. Sellise tasu eest sõlmimis ta näiteks lepingu kliendiga ja võttis vastu ning edastas nädal aega kaupa. Helde tasustamine osutus üheks põhjuseks, miks ka variisikut karmilt karistati – ta pidi mõistma oma tegevuse kahtlast iseloomu.

Värvikas detail sama variisiku enda ütlustest oli, kuidas ta ise ära tabas, et tegelikult ei pärine Ivanovi kaubad sugugi Rootsist. Nimelt kirjeldas ta, et kui tema pidi Ivanovi äraolekul kaupa vastu võtma, siis märkas ta kauba vedajate käes Tallinna–Stockholmi laeva duty-free-poe veepudeleid. Ta teadis neid veepudeleid hästi, kuna ta ise sõitis tavaliselt Ivanovi juurde Stockholmi tööle ja tagasi Tallinna koju samade laevadega.

Tähelepanuväärne on, et vangi mõisteti ka Ivanovi ettevõtete ainus klient, kes küll uurimise kohaselt pettuse osaline ei olnud, kuid ignoreeris ilmselgeid signaale, et tema tarnija võib tegeleda pettusega. Näiteks tekkis olukord, kus Ivanovi petturfirmade klient hakkas hoiatavaid teateid saama enda Saksamaal asuvalt kliendilt.

Kuna Ivanovi klient müüs kauba edasi Saksamaale, hakkas sealne partner ühel hetkel esitama teravaid küsimusi kauba päritolu kohta. Näiteks tundis Saksa klient huvi, kust ikkagi täpselt pärineb suurtes kogustes sedavõrd puhas plaatina. Saksa klient hakkas oma Rootsi tarnijat koguni hoiatama, et tegemist võib olla karussellpettusest pärineva kaubaga. Karussellpettust kahtlustasid asjas ka uurijad, kuid otseseid tõendeid sellele ei leitud. Karussellpettus tähendab, et kaup liigub petturite loodud ahelas ringiratast, et saaks sama kauba eest korduvalt sisendkäibemaksu välja petta.

Kirjeldatud maksupettus oli Rootsis toimunust veelgi mahukam ja skeem ulatus ka Soome, kus peteti välja umbes 2 miljonit eurot maksuraha. Pettuse muudab veelgi värvikamaks see, et teenitud miljonid üritati hiljem puhtaks pesta Eestis, kuid juba järgmiste isikute poolt, kes siin ka rahapesus süüdi mõisteti. Uurimises panid seljad kokku Eesti, Rootsi, Soome, Läti, Poola ja Europoli kolleegid.

2017. aasta oktoobris kirjutas Eesti Päevaleht, et Eestis jõustus kohtuotsus, millega mõisteti rahapesus ja organiseeritud kuritegeliku ühenduse asutamises süüdi seitse meest. Eestis toimunud uurimine puudutas ainult seda osa võrgustikust, mis pani oma kuriteod toime Eestis. Siin korraldatud rahapesuskeemi peategelane oli Toomas Tirmaste, kes juhtis kuritegeliku ühenduse tegevust ja teiste liikmete tööd. Prokuratuuriga kokkuleppele läinud kriminaalide karistuseks kujunes üldjuhul nelja-aastane tingimisi vangistus viieaastase katseajaga, kuid viiel süüdimõistetul tuli siiski mõni kuu ka tegelikult trellide taga veeta.

Soomes alles ootab petuskeem kohtulikku arutelu. Europoli üks kõneisikutest Tine Hollevoet kommenteeris Grand Theft Europe'i uurimuses osalenud Soome ajakirjanikule, et Soomes puudutas pettus ettevõtet JIT Platinum, mis tegutses aastatel 2016–2018. Vahistamised toimusid Soomes 2017. aasta märtsis koostöös Eesti kolleegidega. Europol tegi Hollevoeti sõnul asjas palju analüütilist tööd.