Debatt: protestihääled ei tee Euroopa Liitu paremaks

Nende hinnangul on eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste põhiküsimused selles, kas liigutakse edasi föderaliseerumise või rahvusriikide ühenduse poole, mil määral panustatakse innovatsiooni ja koostöösse ning kuivõrd paremäärmuslus viimast takistama hakkab.

“Kindlasti on seekord tegemist protestivalimistega, põhiküsimus on selles, kuhu poole Eesti ja Euroopa lähevad, kas avatud ja Euroopat jaatavas suunas või Poola, Ungari ja Itaalia suletud teed,” nentis Euroopa Parlamenti kandideeriv Margus Tsahkna. “Mina ei taha üles ärgata Eestis, kus ma pärast riigikogu valimisi üles ärkasin – võime täna ainult loota, et Helmed keeravad retoorikat vaiksemaks, aga võetud on suletud tee, piduri tee, innovatsiooni me ei tee. Eesti inimestel, kes laiemalt mõtlevad, kes tahavad Euroopa kultuuriruumile lõimumist, peaksid mai lõpus grillimise kõrvalt välja tulema ning valima Euroopat jaatava suuna,” vastandas ta neid valimisi tänasele Eesti sisepoliitilisele olukorrale.

Keskerakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideeriva Andrei Korobeiniku sõnul tuleb seekord valimisaktiivsus kindlasti suurem kui eelmine kord, sest inimestel on riigikogu valimised värskelt meeles. Tema silmis oleksid protestivalimised aga selge probleem. “Kui valitakse saadikuid, kes tegelikult ei tee viie aasta jooksul seal midagi, siis sellega ei saa leppida,” ütles ta ning lisas, et populistlikel jõududel just selline komme on. “Kui valitakse protestiks, siis sellest saab kahju vaid Eesti, populistlikud esindajad ei viitsi seal isegi sõna võtta,” oli Korobeinik veendunud.

Mõlemad kandidaadid on sama meelt selles, et Eestil on isegi kuue või seitsme kohaga Euroopa Parlamendis palju ära teha. “Parlamendi kaal on tõusnud, suuremad rahalised suunad otsustatakse seal ja väga palju sõltub inimestest ja nende isiklikest suhetest, mis tõstavad neid mõjukuse hierarhias. Tunne Kelam on täna väga hea näide, kes on suutnud isiklikke suhteid luua.”

Tsahkna lisas, et hääletada võib rahuliku südamega kandidaadi poolt, sõltumata tema positsioonist nimekirjas, sest avatud nimekirjade süsteemis jaotuvad nimekirjale antud kohad selle järgi, kes sai nimekirjast kõige rohkem hääli.

Üheks Euroopa Parlamendi valimiste põhiteemaks saab see, kas Euroopa liigub edasi suurema liikmetevahelise koostöö poole või eelistatakse rahvusriikide Euroopat. “Euroopa Liit on tänaseks klassikaline konföderatsioon, mille liikmed on iseseisvad, kuid selline formaat ei ole jätkusuutlik – ei ole sisuliselt ühtegi konföderatsiooni, mis oleks ellu jäänud, nad kas lagunevad või koostöö suureneb,” viitas Korobeinik sellele, et Euroopa Liidu seisukohalt on oluline jätkata föderaliseerumisega. Samuti näeb ta vajadust bürokraatia vähendamise ning juhtimisreformi järele. “Kui seda ei tule, ei pruugi britid viimasteks lahkujateks jääda.”

Tsahkna sõnul on tuleb ELi vaadata kui ühtset majandusruumi ning selle poliitikat ei tohiks eest vedada liikmesriikide sisepoliitilised sündmused ja retoorika. “Jälgige EKRE retoorikat, millest 80% on lausvale, näiteks meie suveräänsus võetakse ära ja me ei saa ise otsuseid teha, samuti on jama jutt meid ähvardavast immigratsioonist,” rääkis ta. “Euroopa Liit liigub selles suunas, et püsida koos ning mõnes küsimuses tuleb olla pragmaatiline – näiteks ühtne välis- ja julgeolekupoliitika, see on justkui julgeolekugarantii,” leidis ta. Siiski arvab Tsahkna, et mida vähem riik või Euroopa Liit oma kodanike ellu sekkub, seda parem.

Tsahkna tõi välja, et Euroopas on kõige tähtsam initsiatiiv haarata. Ta tõi näite, kuidas Eesti eesistumise ajal otsustati ära ühine kaitsekoostöö. Kui järgmises eelarveperioodis kõik kinnitust leiab, võib Eesti regiooni tulla 2 miljardi euro väärtuses investeeringuid meie kaitseinnovatsiooni. “Meie firma Milrem Robotics kandideerib tänu sellele ühele väga suurele investeeringule.”

Sellise kasu saamiseks peab ka edaspidi EL ühtne olema, leidis Tsahkna. Tema sõnul on paremäärmuslus sellele selge oht. “Nende tõttu satub ühtne välis- ja julgeolekupoliitika löögi alla ning Venemaa saab realiseerida oma eesmärki, milleks on Euroopa lõhestamine bilateraalsete suhete kaudu,” selgitas ta. “Kui paremäärmuslik kamp saab võimu juurde, on ühiste julgeolekupoliitiliste eesmärkide hoidmine äärmiselt keeruline, lõpuks juhtubki nii, et kui lased kährikud tuppa, siis mägraisa visatakse välja ning nad hakkavad möllama,” nentis Tsahkna.

Korobeinik oli sama meelt, et paremäärmuslike jõudude saatmine Euroopa Parlamenti ei ole Eesti huvides. “Järgmises rahastusperioodis saab Eesti vähem raha, sest meie elatustase on Euroopa keskmisele järele jõudmas,” tõi ta välja. “Nüüd on hästi oluline, kes meie huvide eest järgmises perioodis läbi räägib ja mida meist Euroopas üldiselt arvatakse,” rõhutas ta.

Eesti 200 on võtnud uues rahastusperioodis üheks eesmärgiks, et rohkem raha suunataks põllumajandusest innovatsiooni. Korobeinik leiab, et potentsiaali selleks on ja tegelikkuses on Euroopa digitasemelt homogeensem, kui arvata võiks. “See, et Eesti digigeeniused on Euroopa parimad, on müüt, Euroopas pole asjad Eestist nii maha jäänud, kui me arvame, samas meie maine on kõrge ja seda tuleb ära kasutada. Võiksime sellest kasu saada, mida me siiani ei ole teinud,” rääkis ta.

Tsahkna sõnul on Eesti IT-maine Euroopas ainus, mida peale laulmise meie kohta teatakse. “Laulmisega ei ole Euroopas väga palju teha, peame selgitama näiteks oma e-valimiste taustal, et ühiskond on turvaliselt võimeline e-lahendusi kasutama ning seeläbi saab kogu keeruka süsteemi lihtsamaks muuta,” arvas ta.

Korobeinik sõnas, et täna ei ole Euroopa Parlamendi poolt digiteemadel initsiatiivi märgata. Ilma selleta on tulevikule aga raske vastu vaadata. “Euroopa Liit ja maailm muutuvad lähima viie aasta jooksul korralikult. Aastast 2030 kaob Euroopa Liidust pool töökohtadest, mis asenduvad robitite ja automaatikaga,” oli ta veendunud. “Meil on palju vähem õmblejaid ja bussijuhte ning need väljakutsed peavad olema selged mitte ainult liikmesriikidele, vaid Euroopa Liidule tervikuna,” viitas ta taas koostöö vajadusele eraldi tegutsemise ees.

Ühtlasi on IT-valdkond koht, kus Eesti saaks initsiatiivi haarata. “Võime võtta raportööri positsiooni ja tõsta neid teemasid üles, näiteks küberturvalisus on arenev teema, Eesti võib olla siin lipulaev,” rõhutas Tsahkna. “Andreil on IT-taust, ta on kindlasti valmis võtma seal lipu kätte,” kiitis ta oma vastaskandidaati Euroopa Parlamendi valimistel.

Kuulake, mida arvati Äripäeva raadio 25. aprilli saates „Fookuses on Euroopa Parlamendi valimised“.