E-residendid löövad riigist lahku

EERICA ehk e-residentide rahvusvahelise ühingu asutajaliige Cristoph Huebner Saksamaalt kirjeldas e-residentide kokkusaamisel, kuidas üks šveitslasest e-resident tühistas enda tuleku sel nädalal Tallinnas toimuvale Latitude59 start-up´ide konverentsile, tuues põhjuseks Bloombergi artikli siinsest uuest paremäärmuslikust rahandusministrist. "Ta ei tunne end siin enam teretulnuna,“ rääkis Huebner.

EASi all tegutsev e-residentsuse programm jääb endiselt siinseid e-residente toetama, kuid e-residendid ise tundsid, et vajavad igaks juhuks ka esindust, mis oleks valitsusest sõltumatu. "Kõik see, mis meil praegu on – me oleme Eestis teretulnud ja peame kasulikke vestlusi riigiametnikega –, e-residendid näevad, et see on ohus,“ ütles Huebner.

Huebner märkis, et e-residentsuse programmil on õnnestunud luua edukas bränd, mille maine on aga lühikese ajaga ohtu seatud. "Palju raskem on usaldust luua kui seda hävitada. Me tahame aidata seda usaldust uuesti üles ehitada ja seda, et kõik inimesed, olenemata rahvusest ja seksuaalsest orientatsioonist, tunneksid end siin teretulnuna.“

E-residentsuse programmi esindajad kinnitasid, et nende programm ei ole uue valitsuse all kuidagi ohus ning nende tegevus ja eesmärgid on kirjas ka koalitsioonileppes. E-residendid nägid siiski vajadust ka riigist eraldiseisvaks MTÜks.

"E-residente on üle 50 000, meil on 6000 firmat. Me allume kõik Eesti seadustele, aga me ei vali poliitikuid riigikokku. E-residentsuse programm on meid seni väga hästi esindanud, aga ikkagi, te olete ka riigiametnikud! Kui asjad lähevad karmiks, olete te teisel pool,“ märkis Huebner.

"Kuna meil ei ole seni veel raskeid teemasid, on see ideaalne ajastus luua organisatsioon, mis esindab meie huve ja õigusi Eesti seaduseloojate ja avalikkuse ees, aga ka teenusepakkujate ja pankade ees,“ rääkis Huebner e-residentidele ja ametnikele, miks nad oma ühingu lõid.

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul on e-residentide enda loodud ühendus suurepärane idee. "Kui sul on 60 000 inimest, kes sõltuvad Eesti seadusandlusest mingil määral, siis see on loomulik, et neil peaks olema mingi esindus või võimalus sõna sekka öelda," rääkis Vatter. Nemad on e-residentide häält valitsusele edastanud e-residentidega kohtumiste ja intervjuude põhjal.

"See, et nad on enda ametliku keha loonud, on suurepärane uudis, ja näitab ka huvi panustada. See näitab, et nad on aktiivsed,“ ütles Vatter.

Ühenduse mõju on Vatteri hinnangul praegu veel keeruline hinnata. Tema enda eesmärk on viia aga e-residentsuse 2.0 programmi ettepanekud valitsusse, kes otsustab selle üle, kas ja mis tempos need ellu viiakse.

Huebneri sõnul ei ole e-residentidel veel suuri probleeme, millele peavad tugevalt vastu seisma. "Me näeme, et mitu asja võivad tulevikus ohtu sattuda. Et olla selleks valmis ja et oleks organisatsioon ja tugev hääl valmis enne, kui asjad lähevad raskeks," ütles ta ühingu loomise kohta. "Praegu töötame koos e-residentsuse programmiga väga hästi, meil on sõbralikud arutelud. Me tahame olla osa selle tuleviku arendamisest.“

Huebner märkis, et e-residentsuse programm toob inimesed kohale ja kokku, aga edasise nõuga saaksid aidata juba nemad. "Praegu saad küsimustele väga erinevad vastused näiteks selle kohta, kas ma pean maksma endale palka või ka juhatuse liikme palka. Kui küsid vastust kümnelt eri asutuselt, saad kümme eri vastust.“

Huebneri sõnul ei näe ta uue valitsuse all ohtu e-residentsuse tehnilisele poolele. "Ma olen küllaltki kindel, et e-residentsuse programm kui selline jätkub, ükskõik mis juhtub. Aga ma näen, et ohus on külalislahkus," ütles ta.

"E-residendid väljaspool Euroopa Liitu, kes näevad seda programmi võimalusena pääseda ligi stabiilsele ärikeskkonnale, Euroopa ühisturule ja vähesele bürokraatiale, aga on tihti „vale nahavärviga“, „valest soost“ ja „vale seksuaalse orientatsiooniga“, ei tunne ennast siin enam oodatuna, kui valitsusest tulevad „inetud hääled“. See erakond on küll valitsuses vähemuses, aga sellel on väga vali hääl ja seda kuuldakse üle maailma. Kui sa guugeldad Eestit praegu, saad hoopis teistsugused vastused võrreldes aastataguse ajaga. Me tahame aidata seda muuta,“ rääkis Huebner.

E-residentsuse 2.0 programmi juures meeldis Huebnerile mõte selle toest rahvuslikule julgeolekule. "Sakslasena suudan ma hästi suhestuda Eesti hirmuga oma suure idanaabri ees ja saades sõpru üle maailma e-residentsuse kaudu, sidudes inimesi Eesti ühiskonnaga ja leides sõpru mitte ainult äri jaoks, aga ka personaalsel tasandil, on see miski, mis on väga kasulik väikesele riigile. Ma arvan, et see on alahinnatud, eriti nende inetute ja vastikute häälte poolt, mis tulevad osast valitsusest.“

Lisaks vastsele MTÜ-le ja enda laste ravikindlustusega tegelevale ettevõttele asutas Huebner Eestis koos eestlastega ka e-residentide teenustega tegeleva ettevõtte Silva Hunt.

MTÜ teise liikme Ian Wagneri sõnul ei ole samuti praegu veel suuri vastuolusid tekkinud, mida nad kohe lahendama tõttaksid. "Aga me saame aru, et see on reaalsus, mis võib juhtuda, nii et me tahame luua selle ühingu praegu, et meil oleks olemas esinduskeha e-residentsuse jaoks.“

"Eestis nähakse innovaatilise e-riigina, aga seda on meil keeruline mõõta," ütles Vatter ja lisas, et seetõttu on nad konkreetseks eesmärgiks seadnud just 15 miljonit eurot otsest maksutulu, mis tuleb tööjõumaksudest ja ettevõtte dividendidelt tasutud maksudest.

Kaudne mõju on Vatteri sõnul ka need töökohad, mille loovad ettevõtted, kes teenindavad e-residente. "Kõik kasutavad teenusepakkujaid, kes palkavad inimesi, et neid teenindaja," rääkis Vatter. Ta märkis, et näiteks raamatupidamisettevõttel 1Office on selle tulemusena kolm raamatupidajat Hiiumaal. "Hästi oluline on, et me ei keskenduks ainult Tallinnale ja Tartule, kus on juba väga palju töökohti."

E-residentsus läheb edasi oma 2.0 programmiga, mis keskendub e-residentide kvantiteedi asemel kvaliteedile. "Me ei ütle ära ühelegi e-residendile, aga me siiski soovime, et e-residendid tegeleksid rohkem ettevõtlusega ja meil oleks neile rohkem anda." Küpsemas faasis e-residentsus on Vatteri sõnul ka rohkem riskipõhine ehk teeb veelgi enam kindlamaks, et e-residentide tulekuga ei kaasneks riske.

E-residentide pangakontode probleemi kohta ütles Vatter, et alati jäävad mingid inimesed, kes ei saa pangakontot traditsioonilisest pangast, sest pank on eraettevõte ja lõppkokkuvõttes pank ise määrab oma riskiisu.

"Kes tõesti tahavad traditsioonilist pangakontot, neil peab olema mingi seos Eestiga ja nad peavad füüsiliselt siia tulema ja vaeva nägema. Kes ei vaja traditsioonilist pangakontot, saab teha seda finantstehnoloogia ettevõtete kaudu. Me anname neile selle võimaluse, neid võimalusi on mitu," rääkis Vatter.

Selle kohta, kas e-residentsuse programm saaks anda pankadele mingisuguse sisendi, et e-residente saaks vaadata teiste mitteresidentidega võrreldes teise pilguga, ütles Vatter, et see on keeruline. "Pankade jaoks on mitteresident mitteresident. Ta ei ole meie kodanik, ta ei ela siin, järelikult pangal puudub piisav informatsioon tema kohta. See, kas ta on e-resident või mitte, ei mängi nende jaoks mingit rolli," ütles ta. "Me peame pankadest aru saama, sest nende jaoks on see risk. Ma ei näe, et see väga suur probleem oleks, e-residendid saavad üldiselt finantstehnoloogiaettevõtetega hakkama ja oma äri aetud."