Kokkumängu kahtlus

Samuti tõstatub küsimus, kui läbipaistvad ja kontrollitavad on kokkuleppemenetlusega lõppevad kohtuasjad.

Kui Keskerakonna endine juht Edgar Savisaar eelmise aasta lõpus kohtu alt vabastati, jätkus menetlus erakonna kui juriidilise isiku üle. Mais otsustas peaministripartei minna prokuratuuriga kokkuleppele.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Olja Kivistik ütles, et Keskerakonna ja prokuratuuri kokkulepe sõlmiti 13. mail. Keskerakonnale määratud karistus on 275 000 eurot, millest 25 000 eurot saab partei tasuda 12 kuu jooksul osamaksetena. Ülejäänud 250 000 eurot on tingimisi karistus, mida ei pöörata täitmisele, kui Keskerakond ei pane pooleteise aasta jooksul toime ühtegi uut rikkumist.

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ei soovinud kokkuleppe sisu kommenteerida. „Enne kohtuistungit, kus kokkulepe kinnitatakse, ei ole võimalik selle sisu lähemalt selgitada ega anda muul moel hinnanguid,“ ütles Korb. Harju maakohus teeb lõpliku otsuse Keskerakonna ja prokuratuuri kokkuleppe kohta kõige varem suve teises pooles.

Vahetult kokkuleppele eelnenud ajal, mai alguses, kohtusid Jüri Ratas ja Lavly Perling Äripäevale teadaolevalt nelja silma all. Peaministri ja riigi peaprokuröri kohtumiste ümber on aga üksjagu segadust.

Peaministri büroo juht Johannes Merilai ütles, et Ratas ning riigi peaprokurör on mais ja juunis vestelnud, ent kohtunud ei ole. Küsimusele, kas kohtumine Perlinguga on olnud lähikuudel peaministri päevakavas, vastas Merilai, et vaatas päevhaaval läbi peaministri aprilli ja mai kalendri ning viimane viide Ratase ja Perlingu kohtumisest on 2018. aastast. Ratase päevakava ajakirjanikuga jagada ei ole Merilai sõnul võimalik. Kuigi ajakirjanik viitas avalikule huvile, vastas Merilai, kes oli enda sõnutsi arutanud asja ka juristidega, et turvalisuse kaalutlustel pole võimalik sellist infot väljastada.

Riigi peaprokurör Lavly Perling, kelle ametiaeg lõppeb oktoobris, aga ütles, et kohtus kevadel peaministriga. „Ma aeg-ajalt ikka kohtun peaministriga. Ma vastaks teile, kui ma mäletaks, millal me konkreetselt kohtusime. Ma kevadel olen peaministriga kohtunud mitu korda,“ ütles Perling.

Küsimusele, kas Perling ja Ratas rääkisid ka Keskerakonna kriminaalasjadest, vastas riigi peaprokurör, et möödaminnes tuli see jutuks küll. „Ja mitte sellisel kujul, mida võiks arvata, et istusime ja arutasime, mis otsused Keskerakonnas vastu võtta. Nii need asjad ei käi. Me räägime kõikidest asjadest, mis puudutavad ühiskonda laiemalt. Need on tavalised vestlused, mis ei puuduta menetlusi ega tõendeid,“ selgitas Perling.

Ajakirjanik helistas mitu korda peaminister Jüri Ratasele, kes aga ütles küsimust kuuldes, et tal on koosolek, ja lõpetas kõne. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et tema Perlinguga kohtunud pole. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ei vastanud telefonile, kuid SMSide kaudu saadetud päringute peale vastas, et Jüri Ratas toetab Perlingu jätkamist. Küsimusele, kas tema teada on Jüri Ratas ja Lavly Perling näiteks mais ja/või juunis kohtunud või suhelnud, vastas Simson, et ei tea, et oleks. Kokkuleppele mineku volitused andis erakonna juhatus peasekretärile, kinnitas Simson.

Perling ütles, et tema ja Ratase kohtumisel ning Keskerakonnaga seotud kriminaalmenetluse lõpetamisel ja teises kokkuleppe sõlmimisel ei ole seost. „Vaatan teile otsa ja võin täiesti siiralt ja ausalt teile kinnitada, et ei ole.“

Perling ütles, et kohtuistungite ajad said paika pandud juba siis, kui nii-öelda Savisaare protsessi vedas prokurörina Steven-Hristo Evestus. Istungite vahele jäi aga pikk periood ning Perlingu sõnul on loogiline, et istungite uue perioodi saabudes läbirääkimised Keskerakonna ja prokuratuuri vahel intensiivistuvad.

Ka Korb ütles, et kriminaalmenetluste lõpetamine pole seotud riigi peaprokuröri ametiaja lõppemisega ning Perlingu sooviga jätkata selles ametis. Ta lisas, et „menetluste lõpetamise seostamine uue peaprokuröri valimisega on meelevaldne ning kohatu“. Samale viitas ka riigiprokuratuuri esindaja Kivistik, öeldes, et menetluse lõpetamise ja nende sündmuste vahel seoste nägemine on meelevaldne ja alusetu spekulatsioon.

Siiski on küsimus õigustatud, kui vaadata sündmuste aegrida. ERR kirjutas 15. mail, et Perling soovib riigi peaprokuröri ametis jätkata ka teisel ametiajal. 13. mail sõlmis prokuratuur Keskerakonnaga nii-öelda Savisaare kriminaalasjas kokkuleppe. 15. mail lõpetas prokuratuur Keskerakonna suhtes erakondade rahastamise järelevalve komisjoni teate peale algatatud kriminaalmenetluse, millest tuleb juttu allpool. Juunis avaldas Ratas, et toetab Perlingu jätkamist peaprokurörina. Juunis tuli teade, et prokuratuur lõpetab HKScani endiste juhtide Teet Soormi ja Mati Tuvi suhtes algatatud kriminaalmenetluse. Soorm on Keskerakonna juhtfiguuri Kadri Simsoni elukaaslane. Selle kohtuasja lõpetamisest saab lugeda lisaloost.

Kahel põhjusel tekitab küsimusi ka Keskerakonna ja prokuratuuri vahelise kokkuleppe sisu.

Esiteks on erakond varem kohtus süüdi mõistetud. Mõni aasta tagasi oli partei kohtu all, kui riigiprokuratuur süüdistas partei liikmeid Priit Toobalit ja Lauri Laasit eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ning Toobalit ka dokumendi võltsimises. Ivor Onksion sai süüdistuse eraviisilises jälitustegevuses ja sõnumisaladuse rikkumises. Keskerakond sai süüdistuse dokumendi võltsimises juriidilise isikuna ning jäi mullu novembris riigikohtus asjas ka süüdi ja sai rahalise karistuse 10 000 eurot. Niisiis on üllatav, et prokuratuur leppis juba korra süüdi mõistetud Keskerakonna puhul seekord leebe karistusega.

Teiseks heidab erakonnale varju hiljutine uudis, et Savisaare kriminaalasjas lõpetati menetlus oportuniteediga kuriteo teise osapoole Hillar Tederi suhtes, kes peab riigikassasse tasuma 200 000 eurot. Suurärimees Teder tunnistas juuni keskel Harju maakohtus, et rahastas varjatult Keskerakonda, lootes saada vastu soodsa äriotsuse.

Kui Keskerakonna ja prokuratuuri väidetavat kokkulepet vaagida, tõstatub ka küsimus, miks saab erakond tasuda 25 000 eurot osamaksetena 12 kuu jooksul. Võrdselt jaotatuna tähendab see, et Eesti suurima liikmeskonnaga partei peab iga kuu tasuma veidi enam kui 2000 eurot.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kivistik ei vastanud küsimusele, kas kokkuleppemenetlustes on tavaline, et riigikassasse makstavat summat saab tasuda ka osamaksetena. Kivistik ütles, et prokuratuur hindab iga süüdistatavat individuaalset ja karistuse puhul lähtutakse sellest, mis süüdistatavat mõjutab. Rahalise karistuse küsimisel hinnatakse muu hulgas ka süüdistatava võimalusi sellist rahalist karistust tasuda, ütles Kivistik.

Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter tõdes prokuratuuri ja Keskerakonna leppe võimalikku sisu kommenteerides, et prokuratuur näib olevat Keskerakonna suhtes optimistlik.

Ginter ütles, et karistus sõltub sellest, missugune on isiku kriminaalne prognoos. Kui Äripäevale teada olev kokkulepe jõustuks, näitaks see Ginteri hinnangul, et prokuratuur ja kohus usuvad Keskerakonna muutumisse. Prognoosi tehakse erakonna praeguse juhatuse koosseisu põhjal.

Kui erakond peaks taas õigust rikkuma, oleks määratud karistus ehk kogu 275 000 eurot Ginteri hinnangul parteile raske kanda. „Üleliia kergeks ma küll ei julgeks pidada. 25 000 euroga piirdumine on võimalik ainult siis, kui prognoos paika peab. Küsimus ongi eelkõige selles, et kas Keskerakonnast võib saada õiguskuulekas erakond või võtta seisukoht, et see pole võimalik,“ selgitas Ginter.

Ginter ütles, et Eestis pole õigusalaselt väga pikka juriidiliste isikute praktikat. „Füüsiliste isikute puhul kipub korduvus muutma prognoosi negatiivsemaks,“ ütles Ginter. Kuna aga juriidiliste isikute puhul tehakse prognoosi praeguse juhatuse põhjal, on asi keerulisem.

Ginter ütles, et väga rangete karistuste puhul muutub õiguskuulekalt käitumine keerulisemaks. Kahjumis Keskerakonnale võibki suur rahaline kohustus üle jõu käia ning see võib suunata taas kuritegelikule teele. „Kui on alust loota, et saab hakkama õiguskuulekalt, siis on tingimisi karistamine kindlasti mõistlik,“ hindas Ginter.

Mais lõpetas prokuratuur teisegi Keskerakonna suhtes algatatud menetluse. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Olja Kivistik ütles, et menetlus lõpetati 15. mail.

Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juht Taavi Pern ütles, et erakondade rahastamise järelevalve Komisjoni (ERJK) kuriteoteate pinnalt alustatud kriminaalasi lõpetati mais, sest selle menetluse jätkamist peeti ebaotstarbekaks. Menetluses uuriti suures osas neid kuritegusid, mis olid toime pandud ajavahemikul 2009-2016 ehk enne kuritegusid, mille osas praegu kohtumenetlus käib.

Perni sõnul võttis prokuratuur arvesse, et riik on ERJK näol juba andnud nendele tehingutele hinnangu, tehes ettekirjutuse, millega Keskerakond peab tagastama 1,28 miljonit eurot. „Lähtudes kohtupraktikast ei oleks selle kuriteo eest lisakaristust mõistetud, seega ei olnud ka menetluse jätkamine mõistlik. Prokuratuuri ja kohtute ressursi raiskamise vältimiseks otsustati menetlus lõpetada karistuse ebaotstarbekuse tõttu,“ selgitas Pern.

Samas lisas Pern, et kui praegune Keskerakonnaga seotud kriminaalasi jätkub muus vormis kui kokkuleppemenetluses, tekib vajadus selle menetluse uuendamiseks.

ERJK aseesimees Kaarel Tarand ütles, et ei taha prokuratuuri otsust kommenteerida või sellele hinnangut anda. „ERJK-l ei ole endal uurimisõigust, aga kuna komisjonil oli oletus või kahtlus, et tegudes võib olla, aga ei pruugi olla ka midagi kriminaalset, sai kuriteoteade tehtud ehk komisjoni kogutud tõendid edastatud. Oli juba uurimisasutuse tuvastada ja otsustada, mida see tegigi,“ ütles Tarand.

Äripäev kirjutas märtsis HKScani eksjuhtide Teet Soormi ja Mati Tuvi suhtes algatatud kriminaalasja kohta, et kriminaalasja toonasel prokuröril Stella Veberil oli aasta alguses süüdistus kohtule esitamiseks valmis, kuid riigi peaprokurör Lavly Perling otsustas selle süüasja Veberilt ära võtta ning kohtule esitamisega oodata.

Anonüümse allika toonaste sõnade kohaselt võis viivituse põhjus peituda riigikogu valimistes ja selles, et sügisel saab täis Perlingu ametiaeg. Prokuratuurist kinnitati toona, et on alusetu spekuleerida, justkui oleks selle kriminaalasja veebruaris kohtusse mitte jõudmine seotud valimistega. „See läheb kohtusse niipea, kui menetlust juhtiv prokurör on jõudnud materjalidega tutvuda,“ lausus Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask märtsis.

Nüüd aga otsustas prokuratuur HKScani süüasjaga kohtusse mitte minna. Põhjenduseks tuuakse, et kontrollimisel selgus, et kuriteoteates esitatud informatsioon ei leidnud kinnitust. See meelemuutus tekitab küsimuse, kuidas sai juhtumit uurinud prokurör Stella Veber koostada süüdistuskokkuvõtte, kui kuriteoteates esitatud informatsioon ei pidanud paika. Veel enam, miks nii oluline info selgus alles pärast süüdistuskokkuvõtte valmimist?

Prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas selgitas, et asja uueks prokuröriks saanud Martin Tuulik soovis enne süüdistuse esitamist end esmalt asjadega kurssi viia ning selle käigus ilmnes tema hinnangul vajadus teostada täiendavaid menetlustoiminguid. Pärast nende läbi viimist andis prokurör lõpliku hinnangu kogutud tõenditele. Samuti jõudis selle aja jooksul kannatanu kahtlustatavaga paralleelselt tsiviilkohtus kompromissile, ütles Kallas. Juunis nimetas president Martin Tuuliku Harju maakohtu kohtunikuks.

Kuigi HKScani eksjuhtide süüdistus kohtusse ei jõudnud, leidis ikkagi kinnitust, et Teet Soorm on võltsinud reisidokumente ehk näidanud isiklikke reise tööreiside pähe. Prokuratuur ja Soorm läksid samuti kokkuleppele, mille kohaselt pidi Soorm maksma riigi tuludesse 25 000 eurot, mida ta on prokuratuuri teatel juba ka teinud.

Delfi Ärileht kirjutas sel nädalal, et Soormi elukaaslane, Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat ja Keskerakonna üks juhtfiguure Kadri Simson käis samuti ühel Teet Soormi „tööreisil“. Tegu oli 2016. aasta juulis toimunud reisiga Rumeeniasse, mis vormistati kui komandeering Belgiasse messile.

Põhja ringkonnaprokuratuur on Delfile kinnitanud, et 2016. aasta novembrist 2019. aasta märtsini majandus- ja taristuministri ametis olnud Simson ega ükski teine neil reisidel osalenud pereliige ei saanud reisi toimumise ajal teada probleemidest, mis HKScanile esitatud kuludokumentide pärast hiljem tekkisid.

Simson sõnas Delfi Ärilehele, et seda, kuidas HKScan ning tema töötajad reise arveldanud on, ta kommenteerida ei oska. „Küll aga seda, et kaasas olnud pereliikmete eest maksid töötajad reisi korraldajale ise ja eraldi.“

Partei tulubaas oli 1,86 miljonit eurot, millest annetused ja toetused moodustasid lõviosa ehk 1,62 miljonit. Riigilt tuli 1,44 miljonit eurot ning eraisikute annetustelt 179 000 eurot. Liikmetelt saadud tuludelt tuli erakonda rohkem kui 242 000 eurot, seisab majandusaasta aruandes.

Erakonna kulud olid möödunud aastal 2,17 miljonit eurot. Suurimad kulud olid üür ja rent (110 980 eurot), reklaamikulud trükis (116 507), avalikud üritused (117 546) ja muu poliitiline tegevus (113 673).

Märkimisväärselt kahanesid aastaga juriidilised kulud: kui 2017. aastal olid need enam kui 174 000 eurot, siis eelmisel aastal enam kui 87 000 eurot.