8,7 miljonit eurot maksukahju: siseministeerium karmistab võõrtööjõu järelevalvet

Siseminister Mart Helme väitel puudus seni arusaam, kui palju kolmandatest riikidest ehk väljast poolt Euroopa Liitu töölisi on Eestisse jõudnud. "Nüüd saame öelda, et 15. juuli seisuga töötab Eesti 18 993 kolmandate riikide töötajat," ütles Helme. Samas toonitas ta, et see pole kindlasti kogu pilt, sest tööturul on ka palju kaardistamata musta tööjõudu. Eriti probleemsete sektoritena toodi esile ehitus ja põllumajandus.

Seejuures toonitas Helme, et renditööjõu kasutamine lõikab valusalt ka Eesti maksutulusse. Nimelt näiteks Poola või Leedu renditööjõu vahendajalt palgatud hooajalised töötajate pealt tasub Eestis töötajad tellinud maksud Poola või Leetu ja ka renditööline viib saadud tulu enda koduriiki.

Sestap on maksu- ja tolliameti (EMTA) arvutuste kohaselt kaotanud Eesti riik alates 2018. aasta algusest kuni 2019. aasta märtsi lõpuni töötanud välistööjõult kaotanud 8,7 miljonit eurot maksudes. Kusjuures EMTA arvesse "musta välistööjõuga", vaid ainult korrapäraselt lühiajalise töötamise registreerinud kolmandate riikide töölised.

"See võib küll tunduda Eesti 11,5 miljardi eurose eelarve juures suhteliselt väike summa, aga maksud ja riigieelarve väiksematest summadest kokku kogunebki," ütles siseminister Helme.

Seetõttu on otsustanud siseministeerium seada rangemad nõudeid nii teistes ELi liikmesriikides tegutsevatele renditööjõuvahendajatele kui ka tööjõu tellijatele Eestis.

„Seaduse muudatus paneb vastutuse välismaalase nõuetekohase Eestis töötamise eest tööandjale, kes sellest reaalselt kasu saab. Ettevõtjatel on õigus kasutada välismaist tööjõudu, kuid kasutades mõnda välismaalaste seaduses ettenähtud soodsamat välistööjõu võimalust, peab ta olema valmis tõendama seaduses ette nähtud tingimustele vastavust,“ rääkis siseminister Mart Helme.

Ministeeriumil kavas laiendada tööjõudu tegelikult kasutava ettevõtte kohustusi, hakata rakendama pööratud tõendamiskohustust ja pikendada lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaega 10 tööpäevalt 15 tööpäevale.

Nii peavad võõrtööjõudu kasutavad ja sellest tegelikku kasusaavad ettevõtted tagama, et välistöölise töötamine on õigesti määratletud ning vastab õiguslikule alusele. Varasemalt pidi seda PPA menetluse käigus ise välja uurima ja ettevõtetel puudus tõendamiskohustus. Nüüd lasub see mõlemal poolel.

Siseminister Mart Helme sõnul muudab tõendamiskohustus PPA töö kergemaks, sest ettevõtted peavad esitama dokumentatsiooni, mis kaotab ära vajaduse pisteliste kontrollide järele.

Kui ettevõte kohustust ei täida, siis on politseil õigus teha nii töötajale kui ka tööandjale väärteokorras trahv 32 000 eurot ja määrata sunniraha kuni 64 000 eurot. Muudatus võimaldab suunata ebaausaid ja skeemitavaid ettevõtteid senisest tõhusamalt õiguskuulekale käitumisele.

Kui välismaalase tegelik töötamine ei vasta talle antud Eestis töötamise õiguslikule alusele, on tööjõudu tegelikult kasutav ettevõte seaduseelnõu kohaselt kohustatud välismaalase Eestis töötamise õiguse ümber vormistama tegelikule õigele alusele.

Praegu on mitmed välismaist tööjõudu kasutavad ettevõtted loonud seadusega näilise vastavuse soodsamate tingimuste kasutamiseks asutades selleks näiteks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ettevõtte, seisis pressiteates.

„Nii käituvatel välismaist tööjõudu kasutaval ettevõtetel on teiste ettevõtete ees ebaaus konkurentsieelis. Muudatused soodustavad Eestis ausat ettevõtlust ja aitavad samas kaasa Eestis püsivalt elavate inimeste tööhõivele,“ märkis Helme.

Siinkohal toonitas siseminister Helme, et tegemist pole mitte üksnes majandust puudutava küsimusega, vaid demograafilise probleemiga. "PPA prognooside kohaselt võib kolmandates riikidest pärit lühiajaliste võõrtööliste arv kasvada 30 000 inimeseni. See on mõne suurema Eesti linna jagu inimesi," sõnas Helme.

Sellepärast on siseminister andnud PPA-le ülesande kaardistada, milliseid kinnisvaratehinguid on kolmandatest riikidest pärit kodanikud Eesti teinud. "Nii saame teada, kas need töölised soovivad Eestisse pikemaks jääda, kas ja kui palju pereliikmeid on nendega liitumas ja nii edasi," rääkis Helme.

"Me peame arvestama ka demograafilise olukorraga, sest viimased rahvastiku uuringud näitavad, et eestlaste suhtarv Eesti 1,3 miljoni elaniku seas langes eelmisel aastal ja valedel alustel Eestisse jõudval võõrtööjõul on kindlasti selles oma roll," arvas siseminister.

Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma juba tänavu 15. detsembrist ning menetlustähtaja pikendamist puudutavad siseministri määruse muudatused 1. septembrist.