Kolm soovitust edukaks esinemiseks

Vaadates ja kuulates häid esinejaid tundub kõik loomulik ning asjakohane. Inimene mõjub kindlalt, ta suudab olulisi teemasid rõhutada ja panna publiku endaga kaasa mõtlema. Mis aga ikkagi on hea esinemise saladus ja millised on kõige levinumad komistuskivid?

Vähem on rohkemI

Inimesed on erinevad – mõned lähtuvad oma esitluse koostamisel isiklikust kogemusest, teised toetuvad uuringutele ja statistikale. Mida tähendusrikkam ja olulisem on aga esinemine, seda suurema tõenäosusega kogutakse selleks valmistamisel kokku märkimisväärne hulk materjale, mille põhjal koostatakse slaidid ja visuaalid. Nii võibki juhtuda, et soovite publiku ette tuua liiga suure koguse infot, sest teie enda vaatevinklist tundub kõik ääretult oluline. Uskuge mind, siin kehtib reegel – vähem on rohkem! Kui teile on antud näiteks 30 minutit aega, siis ükskõik kuidas te ka ei soovi kõiki neid 48 koostatud slaidi ette kanda, ärge andke kiusatusele järele! Proovige ennast parem panna kuulaja rolli. Mida tema kuulda soovib? Milline on tema jaoks tähendusrikas info, mida oleks vaja slaidimaterjaliga toetada? Kas slaide on üldse vaja?

Visuaalne materjal peab olema abivahend olulise info paremaks mõistmiseks. Liiga tihti juhtub aga, et esitluse abivahendid hakkavad elama oma elu ja kiire slaidivahetus varjutab esineja täielikult. Kui valiku tegemine tundub keeruline, tuletage endale meelde, mis on teie edastatava informatsiooni juures kõige olulisem.

Slaidide või jaotusmaterjalide puhul on sagedaseks veaks infoga ülepaisutatud ja kehvasti loetavad abimaterjalid. Tihtilugu muudab materjali loetamatuks liiga väike tekst või sobimatu kirjastiil. Lisage nüüd siia juurde veel passiivselt istuv kuulaja. Kui sel päeval on üles astunud ka teised esinejad, mõjub selline esitlus tema vastuvõtuvõimele ainult tuimestavalt. 1998, 2009 tehtud uuringu kohaselt hoiavad täiskasvanud inimesed passiivse loengu puhul oma tähelepanu maksimaalset 10–15 minutit. Seega ärge riskige oma kuulajate kaotamisega ja lähtuge põhimõttest – tuttav kirjastiil ja selge ülesülesehitus. Slaididel tasuks kindlasti vältida pikki lauseid. Kasutage pigem märksõnu.

Võib tunduda isegi veider, et tänapäeval, mil leidub lugemalt arvul soovitusi ettekannete koostamiseks, on vaja neid põhimõtteid meelde tuletada. Minu kogemus treenerina ütleb aga, et enamik meist on nende soovitustega kursis, kuid sageli on raske panna ennast kuulaja rolli. Sellepärast küsigegi endalt ikka ja jälle, kas see, mida näidata tahate, on vajalik ja toetab teie sõnumit.

Enamik esinejaid närveerib, ka need, kes näivad enesekindlatena. Esinejad, kes mõjuvad publikule kindla ja veenvana, teevad midagi teisiti. Nad teadvustavad endale väga selgelt, et suurepärase esinemise tagab kontakt auditooriumiga. Hoides silmsidet väheneb ka esinemisärevus ja kõne tempo.

Seda on lihtne öelda, kuid sageli raske teostada. Esinemishirm käivitab paljudes meist soovi pääseda ebamugavast olukorrast. Nii hakkame kiiresti rääkima, sest mida tempokamalt me kõneleme, seda kiiremini tähelepanu alt pääseme. Vähemalt nii arvab meie ärevil keha. Kiirustamine toob aga kaasa tormaka slaidide „vilgutamise“. Selline käitumine teeb kuulajad närviliseks, sest nad ei suuda toimuvat jälgida ja slaididesse süveneda. Nad muutuvad pahuraks. Teie esinejana tajute aga nende pahameelt ja muutute sellest veelgi ebakindlamaks.

Selle negatiivse stsenaariumi peatamiseks on ainult üks võimalus – ettekande harjutamine rahulikult koos esitlusmaterjaliga, võttes aega ja hoides teadlikult oma tempot. Läbi proovides saate aimu ka sellest, kuidas võiks töötada teie visuaalsed abivahendid. Ehk peaks kuskilt kokku tõmbama või midagi sootuks välja jätma? Nii lihtne see ongi! Enamjaolt jäetakse aga läbiharjutamine tegemata, mistõttu hiilivad ligi ka vead.