Nädala lood: sõda kinoäris, ahvatlev Coop Pank ja uus maksuidee

Esmaspäeval algas Tallinna börsi sihtiva Coop Panga aktsiate märkimine, mistõttu paljud lugejad tahtsid teada, mida peagi börsile tuleva panga kohta arvatakse.

Kui paljusid huvitas Coop Panga märkimise üksikinfo, siis samuti tahtsid lugejad teada, mida nägi investor Kristjan Liivamägi panga aktsiat analüüsides.

Sarnaselt Liivamägi analüüsile võtsid lugejad ette investor Toomase kirjutise varasematest IPOdest. Lisaks sellele pälvis suure tähelepanu Toomase otsus Coop Panga aktsiate märkimise kohta.

Teisipäeval kirjutas Äripäev, et kinoäri kihab kuulujuttudest ja konkurents on muutumas aina vihasemaks.

Äripäevani jõudnud jutud puudutavad eeskätt Cinamoni ja Forum Cinemast. Nende kohaselt on kinokettidel raske: Forum Cinemas vaagivat suisa turult lahkumist, Cinamon müüki. Eesti kolmest suuremast kinoketist kõige väiksema ehk Cinamoni juht Tatiana Tolstaya oli kinoturust rääkides selgelt emotsionaalne: "See on sõda!"

Olulisematest teemadest jõudis teisipäeval lugejateni ka artikkel kütusemüüjatest, kelle vajadus müüa taastuvkütuseid on muutnud kodumaise biometaani tootmise piisavalt ahvatlevaks, et oma osa tulevad püüdma ka Infortar ja Alexela.

Mõne aja eest Eesti Energialt kaks biogaasijaama ostnud Eesti Gaasi emafirma Infortari juht Ain Hanschmidt ei tee saladust, et eesmärk on püsti panna biometaani tootmine. Investeeringud ulatuvad 10–20 miljoni euroni, sõltuvalt sellest, kas jaama laiendamine on võimalik mõlemas või ainult ühes asukohas.

"Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, pealegi saab seda valmistada kodumaistest jäätmetest. Minu arusaamist mööda on imporditud biokütuse kasutamine sisuliselt toidu raiskamine," rääkis Hanschmidt. "Meil on kaks võimalust: importida kliimaeesmärkide täitmiseks rohekütust või teha seda kohapeal, jättes raha Eestisse."

Üksjagu oluliseks pidasid lugejad, mida arutavad Keskerakonna tipp-poliitikud maksude teemal.

Äripäev kirjutas nädala alguses keskerakondlastest ministrite Taavi Aasa ja Tanel Kiige mõttest, mille järgi tööjõusse investeerimist aitaks paremaks muuta ressursimaks, mis aitaks vähendada ka OÜtamist.

Praegu on tööjõusse investeerimine võrreldes masinatesse investeerimisega ebavõrdses seisus, aga seda aitaks lahendada ressursimaks, mis aitab ühtlasi vähendada OÜtamist, tõdesid majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning sotsiaalminister Tanel Kiik Keskerakonna korraldatud maksudebatil erakonna kontoris Äripäeva küsimusele vastates.

"Riik peaks kindlasti soodustama tööjõusse investeerimist," arvas Aas. Praegu on aga probleem, et tööjõud maksustatakse 33protsendilise sotsiaalmaksuga, samas kui näiteks masinate hankimist ei maksustata. Majandusministri sõnul on aga iga masin ressurss ja lahendus oleks ressursimaks.

Miks eksperdid suhtuvad ideesse skeptiliselt, saab lugeda pikemalt artiklist "Keskerakondlased pakuvad OÜtamise vastu uut maksu".

Rohkem kui tuhande investori ning pankrotistunud puitmajatootja saaga jõudis samuti olulisemate teemade hulka. Septembris pankrotimenetlusest teatanud Q-haus Baltic, kes vahetas oma nime Pessaraag OÜ vastu, on ametlikult pankrotis ning algatatud on tagatisvara realiseerimine.

Äriregistri andmetest selgub, et Pessaraag OÜ on pankrotis selle aasta 13. novembri seisuga. Pessaraagi eelkäija Q-haus oli investoritelt Crowdestate’i vahendusel kaasanud 700 000 eurot ning see tähendab, et oma raha ootele jäid kuni tagatisvara realiseerimiseni 1138 investorit.

Lisaks võlgnes tänaseks pankrotis olev ettevõte investoritele 55 973,54 eurot intresse ning 21 000 euro suuruse leppetrahvi.

Sel nädalal ilmus teinegi oluline lugu ühisrahastusest, kui EstateGuru probleemse laenu juhtum tuletas meelde investoritele, et kõik riskid peaks hindama ise: ei tasu loota, et ühisrahastusplatvorm teeb selle töö ära teie eest.

Laenu EE9260 lugu toob valguse ette palju aspekte, mille peale ei oskaks enamik investorid laenu andes tulla ja mis, nagu selles kaasuses, võib lõppeda halva üllatuse ja loodetust väiksema tootlusega.

2017. aasta septembris pakkus ühisrahastusplatvorm Estateguru investoritele finantseerida laenu, mis esmapilgul ei erinenud teistest samasugustest pakkumistest ning lubas head tootlust: 11,5 protsenti aastas. Laenu kaasas ettevõte BB-Invest OÜ ning tagatis oli elumaja aadressil Tiiru tee 8, 8a. Lõpuks selgus, et info, mida EstateGuru investoritele esitas, ei olnud sugugi täielik.

Kunagine Hansapanga juht Indrek Neivelt pakkus teisipäeval riigikogu ees välja maksu väga rikastele inimestele: "Kuidas näiteks oleks, kui meil maksustada kõik vara, mis ületab 10 miljonit eurot, 1%-ga aastas? Või esialgu poole protsendiga?" pakkus Neivelt.

Äripäevaga vestelnud varakad inimesed leiavad, et sellise maksu tagajärjel liiguks rikkus lihtsalt Eestist välja. Teisalt leiavad mitmedki, et mingit laadi varamaksud oleksid siin igati õigustatud.

Kuidas hindasid võimalikku varamaksu Raul Kirjanen, Arno Kütt, Oleg Ossinovski, Urmas Sõõrumaa, Ain Hanschmidt ja teised, saab lugeda pikemalt artiklist "Rikkad varamaksust: tikkude ja maksudega ei tasu mängida!".

Maksude teemal ilmus lugu ka sellest, et järgmise aasta augustist tuleb üle piiride maksudega skeemitajatel maksuametile seletada, mida nad täpselt teevad. Samas maksunõustajate sõnul jääb uus seadus Eestis esiteks hambutuks ja teiseks puudutab ilmselt asjatult paljusid ettevõtjaid.

Advokaadibüroo Glikman Alvin Levin partner Priit Raudsepp ütles, et seadusmuudatuse eesmärk on üllas, kuid paraku käib sellega kaasas suur hall ala ning praktiline tagajärg on küsitav.

Kuidas hindasid seadusemuudatust teised maksueksperdid, saab lugeda pikemalt artiklist "Petturite püüdmiseks jõustuv seadus võib mõjutada paljusid".