Analüütikud: TOP100 pööratakse aastaga pea peale

Nimelt on TOP 100 esikümned aidanud kirjeldada vaatlusalust aastat ettevõtluses ja tänavu annavad seal tooni tööstusettevõtted, keda on kümnest edukamast pooled. „Oli erakordselt hea kasvuaasta,“ hindas Palm, kelle sõnul võib seega edetabelit ja läinud aastat tööstuste aastaks pidada küll.

Samas järgmise aasta tipptegijate pilt tuleb tänavust ettevõtete käekäiku ja ka väljavaateid arvestades teistsugune. Kui tööstustel algas aasta hästi, siis aasta teises pooles on olukord muutunud, eksporditellimusi vähem ning tähtsamate eksporditurgude kohale on kerkinud tumedad pilved.

"Ma oleksin üllatunud, kui järgmisel aastal oleks eesotsas hulganisti tööstusfirmasid,“ ütles Nestor. Küll panustaks ta näiteks kaubandusele. „Kui ehituse kasvutempo on raugenud ja tööstuses on probleeme, siis sisetarbimine endiselt ju õitseb," hindas ta.

Nõrgenevate valdkondadena nähakse ka kinnisvara ja ehitust, energeetika- ja mäesektorit ning keemiatööstust. „Samas on energiaettevõtted hooga investeerinud ja eelmise aasta hea tulemus aitab nõrgemad ajad üle elada,“ leidis Palm.

Järgmise TOP100 silmapaistjatena toovad mõlemad välja IT-sektori. „Kui vaadata mitte niivõrd müügikäivet või kasumit, vaid ettevõtte poolt loodud lisandväärtust, siis IT on ala, millel on läinud juba väga kaua väga hästi. Võib-olla nende suurus ei too neid TOP100sse (käibe alampiir oli sel aastal 18,7 miljonit eurot – toim), aga esimesel poolaastal andsid nad ka kõige suurema panuse Eesti majanduskasvu,“ hindas Nestor.

Sektori kasvu veab veel ka 5G-tehnoloogia. „See on kiiremini arenenud suurtel turgudel ja jõuab meile mõnevõrra viitajaga, aga kahtlemata see saab olema ülipõnev areng,“ lisas Palm. „Loomulikult ka robootika, mis samuti võtab rohkem aega.“

Nende kahe sektori üks esindaja on edetabelis juba ka tänavu – esikümnesse kerkinud pakirobotite tootja Cleveron, mille tegevuse mõju näeb firma käibest ja kasumist kaugemal. „Ükskõik, millist edetabelit sa ka ei vaataks, ikka paistab see firma silma. Isegi Eesti makrostatistikast on näha, et tänu nendele on suurenenud kaubavood näiteks USAsse,“ rääkis Nestor.

Lisaks märgib Palm ta esilekerkivana ära põllumajanduse. „Söödahinnad on kõrgemad, saagikus hea ja me näeme neid ka investeerimas,“ põhjendas ta.

Investeerimine sisendab seejuures praeguste näitajate – kvartal-kvartalilt kahanev ettevõtlussektori koondkäive ja ekspordi haprus – juures Palmi sõnul kindlust, sest kvartalite kaupa on kasv olnud kahekohalise protsendiga mõõdetav ning kolme kvartali kohta kokku enam kui veerandi võrra.

Lootusetu pole olukord ka välisturgudel. „Meil on esimesi märke, et juhul kui USA ja Hiina saavad järgmise aasta alguses kaubandusleppe sõlmitud, siis globaalset langust töötlevas tööstuses ei tule ja kukkumine Euroopas stabiliseerub ning järgmise aasta esimesest kvartalist võiks olukord minna paremaks,“ selgitas Palm. „Oleme näinud viimased kaks kuud natukene paremaid näitajaid kui neile eelnevatel kuudel. Loodame, et ei tule jahtumist ja liigume edasi mõõdukama kasvu suunas.“

Lausa tormakas oli mullu aga TOP100 aluseks oleva käibelt 500 suurema firma kasumite kasv. Kui ettevõtete koondkäive kerkis sarnaselt ettevõtluse keskmisega (ehk kümnendiku võrra), siis kasumit teenisid suuremad ettevõtted pea kaks korda enam. See kõneleb Nestori hinnangul efektiivsusest. „Kuna tööturg buumib, siis väikestel ettevõtetel ongi pideva palgasurve taustal väga keeruline häid kasuminumbreid näidata,“ leidis ta.