Sõõrumaa annetustest erakondadele: usun, et läheb paremaks

No ikka usun. See on elufilosoofiline küsimus, mina usun kogu aeg, et elu läheb paremaks. Seda raha annetamist ei maksa vaadata otseselt kui mingit tehingut, see on elufilosoofiline suhtumine.

Jah, juba 20 aastat on mul selline suhe. Olen annetanud kõikidele, aga eelkõige neile, kellega mul on ka inimlik suhe.

Minule on elu õpetanud seda, et prooviks teistele hinnangute andmisest eemale hoida. Ning et hinnanguid anda riigijuhtimises – soovitan kõigile üks põlvkond kohe vahele jätta ja siis vaadata, äkki isegi kaks põlvkonda vahele jätta. Riigis plaane tehes peaks aga vähemalt 100 aastat ette vaatama ning ka hinnanguid andes tuleks vähemalt põlvkond vahele jätta.

Omanikuks saan veebruari alguses. Aga ma lausa ise põnevusega ootan, mis sinna tuleb. Sellist mahlast objekti korda teha – ka muinsuskaitsjadjuba ütlevad, et see on nende eliitprojekt.

Arvestades minu tegemise ajalugu ja käekirja, siis teha korda vana asi, sinna liita uut, avada sellega Tallinna merele – selline multifunktsionaalne keskkond.

Mina teen enda poolt kõik, et see merekindlus, mis on loodud Rootsi ajast saadik inimesi kaitsma ja turvetunnet pakkuma, seda ka edaspidi teeks. Vangla aeg oli küll halb, aga sellest saab üle. Tuleb energeetiliselt kõigepealt puhastada, füüsiliselt korda teha, inimestele avatuks teha ja ühise energiaga kasutusele võtta.

Hiljem korda tehtud vanglaid on maailmas väga palju. Ühtegi perioodi ei saa välja lõigata, energiat pole võimalik ära kaotada, seda on võimalik transformeerida.

Natuke ka seda, seal on 40 000 ruutmeetrit pinda, seal annab teha.

Miks peaks turist segama kohalikku inimest? Inimene tahab käia seal, kus on teised inimesed. Siis on põhjust kohvikutel tööd teha. Sinna tuleb mitu muuseumi. Lennusadam on seal kõrval. Turistid hakkavad seal nii ehk naa käima.

Oleme rääkinud, et alla 100 miljoni, kuid loodame, et saame 60-70ga hakkama.

Meil on huvi laiast maailmast. Alates Lõuna-Aafrikast Euroopani. Neil on kogemust vanade asjade kordategemises ja endiste vanglahoonete tänapävaseks muutmisel. Info on tulnud väljastpoolt.

Ei tunne, see on väike värin suures veeklaasis. Kellegi ületähtsustatud asi, see suurt pilti ei muuda. Eestis on hea elada. Kui lennuki pealt maha astud, siis tahaks seda maad suudelda. See on paljudel tegelikult nii ja see kasvab.

Mina poliitilisi hinnanguid ei anna, mina juhin sporti ja olen rahul. Eesti Olümpiakomitee on pea kaks korda suurenenud viimase 4-5 aasta jooksul. EOK treenerite tasustamine on suurenenud. Tänasesse koalitsioonilepingusse on kirjutatud, et toetatakse TEAM Estoniat ja laste aktiivset liikumist 60 minutit päevas, mis on WHO (Maailma Terviseorganisatsioon - toim.) soovitus. Parimad ajad spordile.

Minu ambitsioon on, et 10-15 aasta jooksul oleks Eesti spordis 50–100 miljonit eurot rohkem raha ja seda kõike inimese tervise ja ühtekuuluvuse loomise nimel.

Juhtides veel ühe perioodi. Teen omatööd tõsiselt, olen 25 aastat spordiorganisatsioone üles ehitanud ja juhtinud.

Eile tuli välja minu asetäitja Tõnu Tõniste ja tubli treener Kriisk (kergejõustikutreener Jaanus Kriisk –toim). Kuid EOK juhtimiseks on vaja natuke riigimehelist platsivaatamise pilku ja haaret.

Kõik on konkurendid, kuid sellist juhtimiskogemust ja võimet suhelda nii avaliku kui ka erasektori liidritega teistel ei ole.

Mina vaatan oluliselt suuremat pilti. Mina ei tuleta dopingut isegi meelde. Spordis on palju rohkem juhtunud. Eelarve kasvanud, medaleid tuleb igalt tasandilt – eelmisel aastal 161 kokku. Meil on oma ralli maailmameister. Noortelt tuleb medaleid, nii et tassi kastiga koju. Noorte taliolümpiamängudelt tuli medaleid.

EOK on hinnangu andnud – nulltolerants. Need protsessid venivad aastaid. Õppetunnid on saadud. Mida ma veel ütlema peaksin? Ei tahaks teemat rohkem lahata, sest inimesed ei mõista. Igal kepil on alati kaks otsa, kui miski asi läheb kellegi elus vaid ülesmäge, siis ärge arvake, et see pole millegi arvel ja ei tule tgasilööke. Kepp on kahe otsaga ja pendel käib siia-sinna.

Oi kui palju vaba aega ja raha mulle jääb siis. Olen nelja aastaga isiklikku raha pannud vähemalt miljon euroti ja palju aega sellesse. Ma tahaksin näha sellist presidenti nagu mina, kes on valmis selliseks sammuks Eesti spordi jaoks nagu mina. Olen oma isikliku raha eest ehitanud valmis 40 000 m² spordipinda – eks ma siis tegelen edaspidi selle juhtimisega.

Kuula hommikuprogrammi intervjuud siit: