Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi möödunud aasta majandusaasta koondaruande. Valitsussektori võlakoormus püsis 2019. aasta lõpul 8,4 protsendil sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Rahandusministeeriumil sai valmis eelmise aasta aruanne.
Foto: Andras Kralla
Valitsussektori võlakoormusse kuulub lisaks riigikassa ja kohalike omavalitsuste kohustustele arvestuslikult ka Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) mõju. Ilma EFSFi mõjuta oli võlakoormus 6,8 protsenti SKPst. Selle näitajaga oli Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu madalaim, teatas rahandusministeerium.
Rahandusministeerium on esitanud riigikogule vigu sisaldava 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning riigikogu on võtnud vastu seaduse, mille koondsummadest on osa valed, teatas riigikontroll.
Värske Freedom24 analüüs toob välja, et Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – investorid jälgivad aktiivselt globaalseid trende tehisintellekti, tehnoloogia ja krüptovaluutade vallas, kuid samas avalduvad neil selged rahvuslikud eelistused ja erinevad investeerimisstrateegiad. Eesti investorid paistavad silma lähenemisega, mida iseloomustab eklektilisus ja kõrge risk, samal ajal näitavad nende Balti naabrid vastandlikke tendentse spekulatiivsete ja tasakaalukamate strateegiate suunas.