Toiduainete hinnad on maailmaturul üleval, aga Eestisse pole veel jõudnud, see ootab tõenäoliselt meid ees lähikuudel. Foto: Liis Treimann
Septembrikuisest 6,6protsendilisest hinnakasvust andis rohkem kui poole energiahindade tõus, kuid ka energeetikas ei ole lõplikku sõna veel öeldud. "Kodudesse jõudnud elekter on aastaga kallinenud 75 protsenti. Ka gaasihinnad on kodutarbijatel tõusma hakanud, olles 28 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Kõrgematest naftahindadest põhjustatud kütuse kallinemine kandub tarbijahindadesse oktoobris," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Viimasel ajal rekordeid näidanud hinnatõusu on põhjustanud peamiselt energiahindade kasv, kuid elektrihinna tegelikku mõju kahandab nii palga- kui pensionitõus. Ettevõtluses on energia osakaal aga võrdlemisi väike.
Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu. Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%.
Eesti inflatsioon on euroala keskmisest märksa kiirem, sest maailmaturul kallinenud energia ja toidu osakaal on meie tarbijakorvis keskmisest suurem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš.
Viimasel ajal rekordeid näidanud hinnatõusu on põhjustanud peamiselt energiahindade kasv, kuid elektrihinna tegelikku mõju kahandab nii palga- kui pensionitõus. Ettevõtluses on energia osakaal aga võrdlemisi väike.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.