OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 225−0,85%38 026,17
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,12

OMX Baltic−0,46%269,56
OMX Riga0,18%875,39
OMX Tallinn−0,57%1 722,97
OMX Vilnius−0,24%1 042,44
S&P 5000,53%5 948,71
DOW 301,06%43 870,35
Nasdaq 0,03%18 972,42
FTSE 1000,79%8 149,27
Nikkei 225−0,85%38 026,17
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%106,12

27.11.21, 07:00

Juhuslik klient süütas lõhketööde gasellis plahvatusliku kasvu

Eestis lõhketöödega tegelev Voglers Eesti kahekordistas käibe pärast seda, kui sattus juhuslikult peatsete klientide otsa Leedus. Nüüd on siht seatud ka järgmisse riiki.

Anete Hela Pulk

Viive Tuuna ettevõte Voglers Eesti teostab lõhkamisi Karinu karjääris. Fotol hoiab Tuuna nelja kilogrammi dünamiiti, mis lükatakse sisse eelnevalt puuritud auku.

Viive Tuuna ettevõte Voglers Eesti teostab lõhkamisi Karinu karjääris. Fotol hoiab Tuuna nelja kilogrammi dünamiiti, mis lükatakse sisse eelnevalt puuritud auku. Foto: Andras Kralla

Kiirelt kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi jõudnud Voglersi koostöö algas juhuslikult, kui ettevõtte omanik ja juht Viive Tuuna kohtus erialasel foorumil paari Leedu karjääri omanikuga. Viimased kurtsid seniste lõhketööde kehva kvaliteeti ja kõrget hinda.

Pärast leedukatega kohtumist külastas Tuuna Leedus kohapeal võimalikke partnereid, vaatas tingimused üle ja tegi oma pakkumise. Tuuna rõhutas, et lõhketööde alal tegutsemine ei ole lihtne: näiteks nõudis Leedu seadusandlus ka proovilõhkamist ja ettevõte pidi asukohas omama lõhkematerjaliladu, mille nad koos kliendiga ka ehitasid. Koostöö oli viljakas, sest müügitulu kasvas aastaga sisuliselt kaks korda suuremaks.

Lõhkamistööde gasell: meil töötavad ainult fanaatikud

00:00

Kuigi kasvu juhtimise kohta on Tuuna sõnul keeruline anda näpunäiteid, toob ta ikkagi esile oskuse mõelda ette. Ta tunnistab, et mõnikord on võimalik kasvu ette näha, nagu näitas pikalt ette valmistatud Leedu projekt. Tuuna meenutas, et juba siis tekkis arusaam vajadusest töötajaid juurde palgata ja välja koolitada.

Nõudlik tegutsemisala

Voglersi omaniku sõnul nõuavad lõhkamistööd mitmele tegurile keskendumist. Suuremat pilti arvestades on alati vaja mõelda konkreetsele lõhkamiskohale, geoloogiale, ümbruses olevatele majadele ja ilmale. “Seal on vaja väga aktiivselt kaasa mõelda. Ei saa minna peale lihtsalt rutiiniga, et ah teeme ära,” rääkis ta.

Kuigi tema hinnangul kurdavad inimesed tihti, et lõhkamine on ohtlik nende majadele, saab vibratsiooni erinevate viidete kasutamisega vähendada. See omakorda muudab tegevuse ohutumaks.

Peale selle peab tegevusala inimesele sobima ka üldiselt. Näiteks tuleb arvestada välitingimustes töötamisega, samuti on vaja töö lõpetada kellaajast olenemata. “Kas parasjagu sajab vihma, lörtsi või on porine – klient ootab oma kivi ja me ei saa valida,” märkis Tuuna.

Oma inimeste üle on Voglersi juht õnnelik, kuna paljud on ettevõttes töötanud pikka aega. “Meil töötavad oma ala fanaatikud,” ütles ta. Lahkujaid on Tuuna sõnul olnud vähe ning seda peamiselt juhul, kui töö ei ole sobinud või tervis ei ole vastu pidanud.

Lõhkajate tööjõuränne on piiratud

Kuigi Euroopa-siseselt on võimalik piirideta reisida ja iga liikmesriigi kodanik saab töötada teises liikmesriigis, siis lõhkajate olukord on väga keeruliseks tehtud. Tuuna rääkis, et praegu ei ole lõhkamisekspertidel võimalik tööjõurände korras kohe teise riiki tööle asuda: esmalt peab hoopis sihtriigis läbima kursused, tegema eksami ning saama load ja litsentsid. Probleemi on üritatud lahendada juba aastaid.

Leedusse laienemine möödus aga hõlpsamini. Tuuna rääkis, et sinna laienemine möödus hästi, kuna sealsed ametkonnad kiitsid heaks eestlaste vastavad dokumendid ja tunnistused. Selleks võtsid Leedu ametkonnad ühendust Eestis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga.

Tuuna rääkis, et kui tööjõurände muret ei oleks, siis oleks ka Voglers Eestil rohkem võimalusi Euroopasse laieneda. Ettevõtte praegune eesmärk on laiemalt kanda kinnitada Baltikumi lõhketööde turul. Tegeletakse Läti suunaga, ent plaanid on veel algusjärgus.

Leetu sisenemine võttis Tuuna sõnul aega 2–3 aastat, sarnane perspektiiv on ka Lätti laienemisel. Kas aga käive ka Lätis hüppeliselt kasvab, sõltub juba kliendist. “Kui saame kohe väga suure kliendi, siis kindlasti,” lisas ta.

Enne Voglers Eesti omanikuks ja juhiks saamist oli Viive Tuuna lõhketööde eest vastutav isik, tänapäevase ametikoha nimetusega lõhkematerjali käitlemise korraldaja.

Enne Voglers Eesti omanikuks ja juhiks saamist oli Viive Tuuna lõhketööde eest vastutav isik, tänapäevase ametikoha nimetusega lõhkematerjali käitlemise korraldaja. Foto: Andras Kralla

Materjalide hind tõmbas hinge kinni

Voglers Eesti segab oma lihtlõhkeaine ise. Viive Tuuna sõnul on nende põhitooraine amooniumnitraadi hind küll käinud suurtes kõrgustes, aga ka allapoole tagasi tulnud.

“Lootus on, et see hind ei jää sinna, kuhu on praegu teel,” ütles ta. Lõhkematerjalide ja toorainete hinnatõus on Tuuna sõnul olnud märkimisväärne, jäädes suurusjärku 40–50%. “Aastataguse ajaga võrreldes see kohati lööb lausa jalad alt, siin ilmselt hinnatõusust ei pääse,” lisas ta. Tavapäraselt on ettevõte aasta kaupa hinnad fikseerinud, ent praegu on klientidele mõista antud, et nad peavad midagi ette võtma.

Poolnaljaga õpitud keel viis juhiks

1995. aastal korraldas AS Kunda Nordic Tsement konkursi, et teostada lõhketõid. Selle võitis Rootsi mäetööstusettevõte Voglers Bergteknik AB.

Viive Tuuna teekond Voglers Eesti OÜs algas võrdlemisi ebatavapäraselt. 1996. aastal alustas ta ettevõttes tõlgi ja osaliselt raamatupidajana. Rootsi keelt juhtus ta aga poolnaljaga õppima naiskooris ja seejärel täiendas ennast Rootsi rahvaülikoolis. „Rootsi keel alguses on muidugi lihtne. Hiljem, kui juba oskad rohkem kui kolm sõna kokku panna, on keeruline,“ rääkis ta.

Pärast rootsi keele omandamist oli Tuuna juba lõhketööde eest vastutav isik, tänapäevase ametikoha nimetusega lõhkematerjali käitlemise korraldaja. Nüüdseks on ta pikalt olnud ettevõtte juht ja omanik.

Rootslased müüsid ettevõtte eestlastele kahes osas. Voglers Eesti kuulub praegu 100protsendiliselt Prinkeni OÜ-le, millest 51 protsenti kuulub Viive Tuunale ja 49 protsenti Steenwerter OÜ-le. Steenwerter OÜ ainuomanik on Andres Männart.

Gaselliliikumine ja Gaselli Kongress

2021. veebruaris ilmunud Gaselli TOPi jõudis 1467 kiiresti kasvavat ettevõtet, Voglers Eesti OÜ jõudis Gaselli TOPi esimest korda ja saavutas 291. koha.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmed on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2017, 2018 ja 2019. 2017. aasta müügitulu peab olema vähemalt 100 000 eurot ja aastatel 2017–2019 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

Järgmine Gaselli TOP ilmub 17. veebruaril 2022.

16. veebruaril 2022 toimub kiiresti kasvavate ettevõtete inspiratsiooniüritus, kuhu on oodata ligi 500 gaselli. Laval räägivad oma inspireeriva loo tippkokk ja innovaatilise toiduteenuse Clean Kitchen asutaja Orm Oja, kolmekordse gasellettevõtte Ulakas Kaunitar omanik ja vallatu pesupoe-butiigi perenaine Kirki Kubri, suurettevõtja Jüri Mõis, lavastaja ja meespeaosatäitja auhinna laureaat Priit Võigemast ning teised säravad esinejad. Vaata kava siit: https://gasell.aripaev.ee/

Gaselliliikumist toetavad TalTechi majandusteaduskond ja Coop Pank.

Täispikka intervjuud Viive Tuunaga saab kuulata siit:

Lõhkamistööde gasell: meil töötavad ainult fanaatikud

00:00

Anete Hela Pulk

Seotud lood

Sisuturundus

14.11.24, 16:24

Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna

Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.