1990ndate stiilis hinnatõus jääb mõneks ajaks püsima
Energia ja toiduainete veetud hinnatõusule ei ole leevendust loota, sest Ukraina sõda mõjutab otseselt mõlemat, samal ajal ei suuda rahatrükile pidurit tõmmata ka keskpank.
Toit on kahe kuuga kallinenud 8 protsendi võrra. Nii kiiret toiduainete hinnatõusu pole Eestis olnud alates 1990ndatest aastatest, mil praegust majandussüsteemi ehitati, märkis Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik. Foto: Andras Kralla
"Hinnad tõusevad väga kiiresti," tõdes Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik veebruari inflatsioonistatistikat kommenteerides. Elmiku hinnangul jätkub väga kiire hinnatõus lähikuudel. "Märtsis tõusevad energiahinnad veelgi. Hoogsast hinnatõusust hoolimata on tarbimine seni tugevat kasvu näidanud, kuid järgmistel kuudel peaks tarbimise kasv aeglustuma, sest hinnad tõusevad sissetulekutest kiiremini ja ebakindlus tuleviku ees on kasvanud," ütles ta.
Tarbijahinnaindeks tõusis statistikaameti andmetel veebruaris aastaga 12 protsenti, kogutõusust üle kolmandiku moodustasid eluasemega seotud hinnamuutused.
Sõda Ukrainas mõjutab Eesti kinnisvarasektorit just tarneraskustega – metall, mida muidu osteti Ukrainast, Venemaalt või Valgevenest, peab tulema nüüd mujalt. See kergitab aga ehitusmaterjali maksuvust, mis jõuab ka korterite lõpphinda.
Ukraina sõda võib sel aastal analüütikute hinnangul palgakasvu survet küll mõneti vähendada, kuid nii analüütikud kui ka ettevõtjad leiavad, et sõjapõgenikud Eestit kimbutavat tööjõupuudust oluliselt ei leevenda.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”