Latvijas Gaze maa-alune gaasihoidla Incukalnsis on suurim omataoline Euroopas. Foto: INTS KALNINS
Riigi majandusministeeriumi teatel tuli eelmisel aastal 90% Lätti imporditud maagaasist Venemaalt. Selle põhjuseks olid ministeeriumi hinnangul madalamad hinnad, mitte see, et gaasi ei oleks võimalik osta teistest riikidest. Tarnete õigel planeerimisel saab Balti riikide vajadused täielikult rahuldada Leedu Klaipeda veeldatud maagaasi ehk LNG-terminali abil. Praegu käivad läbirääkimised leedulaste ja eestlastega terminali kasutamise ühtlustamiseks, kirjutas väljaanne.
Kuigi hetkel selliseid märke ja piiranguid kokku lepitud ei ole, on viimase nädalaga kasvanud energiapuuduse risk - ühelt poolt võib Euroopa peamine gaasitarnija Venemaa ise tarneid piirama hakata ja teisalt on arutatud ka Ukraina agressorilt sanktsioonidena energia mitteostmist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas valitsusele ettepaneku sõlmida Eesti ja Soome vahelise gaasi varustuskindluse leping, mille kohaselt tuleb naaberriikidel tarnehäirete korral üksteist aidata.
Venemaa majandussuhete kohta eelmisel nädalal avaldatud uuringu üks autoreid, Soome Panga siirdemajanduste uurimiskeskuse Bofit juht Iikka Korhonen annab selge vastuse küsimusele, kas Hiina suudab oma sõbra Venemaa majanduse päästa, kui karmid sanktsioonid täies ilus käiku lähevad.
Venemaa ja Valgevenega äri tegemine muutub Eesti ettevõtjatele pea võimatuks, sest pangad piiravad sanktsioonide tõttu makseid ning mitmed tööstusharud peavad senistele tarneahelatele leidma alternatiivid.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.