Lähtudes riigihangete seadusest on võimalik sõlmitud hankelepingutes hinda juba praegu tõsta kuni 15% ulatuses, ent see suurendab oluliselt tellija halduskoormust, nõuab neilt lisaraha ning jätab üles teatud määramatuse, leiavad saate „Eetris on ehitusuudised“ osalised.
- Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimehe Kaupo Kolsari sõnul tuleb mingi lahendus ehitustegevuse jätkamiseks ja hinnatõusu kompenseerimiseks leida. Foto: Andras Kralla
Ehitajate hinnangul on hinnatõus olnud viimasel ajal nii järsk, et ei võimalda õigel ajal objekte lõpetada ja kasumit teenida ning seetõttu on Ehitusettevõtjate Liit teinud rea ettepanekuid, kuidas olukorda leevendada.
Ehitusettevõtjate Liidu juhi Kaupo Kolsari hinnangul tuleks leida lepingute puhul õiglane kallinemise maht sõltuvalt lepingu sõlmimise ajast. „Liidu ettepanek oli rakendada selleks ehitushinna indeksit ning luua täiendav reservfond avaliku sektori tellijatele, et neil oleks hinnatõusu kompenseerimiseks raha,“ märgib Kolsar.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõuniku Evelin Karindi-Kase sõnul pole üleüldine indekseerimine kõikides ehituslepingutes aga õige, kuna iga leping on eraldi võlaõiguslik suhe ja riik ei saa sekkuda lepingutesse nii, et need automaatselt muutuvad. „Teine asi on see, et igal hankijal ei pruugi olla ka vahendeid, et hinda 10–15% ulatuses kergitada,“ lisab Kask.
Riigi Kinnisvara ASi kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger märgib, et sõlmitud hankelepingu tähtaegade pikendamiseks on seadusandlikud võimalused olemas ning neid soovitakse ka kasutada. Sõlmitud ehituslepingutes kuni 15% hinnamuudatus on muudatus võimalik teha juba praegu kehtivates ehituslepingutes ent lisaks halduskoormusele tõusule on Mägeri sõnul probleemiks sellisel juhul ka asjaolu, et sellest 15% ei pruugi olemasolevate lepingute käigus hoidmiseks piisata. „Ka projektivigade ja –muudatuste lisarahastamine toimub praegu riigihangete seaduse sama paragrahvi alusel. Selge on aga, et me peame iga muudatust hindama ja korrektselt dokumenteerima. See tõstab märgatavalt halduskoormust ning ikkagi jääb ka teatud määramatus sisse.“
Saates kõneldakse muu hulgas veel, kuidas raskesti kättesaadavaid materjale lihtsamatel tingimustel samaväärsetega asendada, kuidas Riigi Kinnisvara varem sõlmitud lepingute osas Ukraina sõja tingimustes käitub ning kuidas hakatakse sõlmima uusi ehituse hankelepinguid.
Saates on külas Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Kaupo Kolsar, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Evelin Karindi-Kask ning Riigi Kinnisvara ASi kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. Saadet juhib Lauri Leet.
Kuula saadet siit:
Hinnatõusu kompenseerimine ehitajale: võimalik, aga keeruline
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele