Putini vastu pöördunud Kasahstan vaatab Lääne poole
Kui veel veebruaris võis eeldada, et Kasahstan jääb Ukraina sõjas Putini režiimile lojaalseks, siis praeguseks on näilised liitlased omavahel täielikult tülli pööranud ja õhus on isegi sõjalise konflikti hõngu.
Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev proovib riigi mainet rahvusvahelisel tasandil parandada. Foto: Reuters/Scanpix
Veel aasta alul näis Kasahstan liikuvat paariariikide nimistusse, kuna president Kasõm-Žomart Tokajev otsustas kutsuda riiki peaasjalikult Vene vägedest koosnenud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) väed, mis surusid veriste meetoditega maha Kasahstanis möllanud kütuserahutused.
Eesti kaubavedajad on kindlad, et Venemaa transpordiettevõtete Euroopa Liitu sisenemise keelule järgneb Venemaa peegelvastus. Sel juhul kannavad nad suuri kaotusi.
Kuigi Ukrainat on nimetatud Euroopa viljaaidaks, on ta Eesti jaoks pigem sepikoda. Kuid ka see on pigem liialdus, sest Ukraina osakaal kogu Eesti metalliimpordist on väike.
Ukraina konflikti kontekstis tuleb jälgida ka Pekingi-Moskva telje geopoliitilist arengut, mis järjest tähelepanuväärsemana rahvusvahelist poliitikat kujundab, kirjutab vaatleja Raivo Vare.
Kuigi pingeline olukord Ukraina piiridel raputab kindlasti Euroopa ja Suurbritannia majandusi, peaksime olema siiski enesekindlad, kuna NATO liitlaste vahelised kaubandussuhted on muutnud nii Eesti kui ka Euroopa riigid madalseisudele vastupidavamaks, märkis Eestit väisanud Suurbritannia kaubandusvolinik Chris Barton.