Äripäeva raadio reedest hommikuprogrammi sisustame panganduse, finantsjuhtimise ja rahakaasamisega. Jõuame pilgu heita ka Prantsusmaa presidendivalimistele ja selle võimalikele mõjudele Eestile.
- LHV Panga juht Kadri Kiisel räägib hommikuprogrammis laenuturu olukorrast. Foto: Andras Kralla
Pangaliit teatas murenoodist ärilaenude kohta, millest räägime lähemalt LHV Panga juhi Kadri Kiiseliga. Küsime ka, kuhu suunas on laenuturg liikumas nii eraisikute kui ka äriklientide jaoks.
Pärnus toimuvalt finantskonverentsilt ütleb Äripäeva raadio toimetaja Rivo Sarapik, mis on praegu mõjukamate finantsjuhtide peas ning kuidas mõjutab nende plaane Ukraina sõda.
Börsifirma Bercman Technologiesi värskest rahakaasamisest vestleme ettevõtte juhi Mart Suurkasega.
Pühapäeval kulmineeruvad Prantsusmaa presidendivalimised – arutleme selle tähtsusest ja mõjudest kirjaniku Tõnu Õnnepaluga.
Reedest hommikuprogrammi veavad ajakirjanikud Ken Rohelaan ja Kristjan Kurg.
Saatepäev jätkub järgmiste saadetega:
10.00-11.00 "Sisuturundussaade". Raamatupidamisettevõte Vesiir tähistab 25. tegutsemisaastat. Nende aastate sisse on mahtunud mitme seaduslünga avastamine, tänu millele on erinevad raamatupidamis- ja maksuseadused saanud korrigeeritud.
Lisaks seaduslünkadele räägib Vesiiri asutaja ja juhataja Enno Lepvalts saates ettevõtte kompetentsist, mis puudutab idufirmasid, ning uuest osakapitali sissemakse eelnõust, mis eelduste kohaselt jõustub 2023. aasta sügisel.
Saadet juhib Mark Kitajev.
11.00-12.00 "Äripäev eetris". Sel nädalal laotas Äripäev avalikkuse ette laiali loo Nordeconi Rootsi tütarfirma tegevusest ja võlgadest alltöövõtjatele. Arutleme, kas tegemist on ka Eestis tavapärase turupraktikaga ning kes ehitushinna kiire kasvu tingimustes enim pihta saavad.
Teeme juttu ka majandustaevasse kogunevatest murepilvedest, mis panevad ettevõtjaid otsima uusi kasvuallikaid ning sellest, kas ja kui palju peaks Putini režiimiga suhtlema – ühelt poolt saadavad Eesti ja Venemaa vastastikku diplomaate välja, teisalt soovib idanaabri suursaadik ähmastel põhjustel ministeeriumi audientsi, et arutada Eesti ettevõtjate tegevust Peterburi bussiliinide opereerimisel.
Lõppeva nädala võtavad arvamussaates kokku Äripäeva ajakirjanikud Janno Riispapp, Kristjan Kurg ja Neeme Korv.
13.00-14.00 "Edukad naised". Saates on külas luuletaja ja koreograaf Sveta Grigorjeva, kes rääkis hoopis isesorti eneseteostusest ja edust.
Lisaks jutustas Sveta Grigorjeva, kuidas talle mõjus kriitikatulv, mille alla ta jäi pärast presidendi vastuvõtul peetud kõne. Toona rääkis Grigrorjeva Eestis elavate venelaste viletsast olukorrast.
Pealekauba tuli juttu, miks ei saa luuletajad ja kunstnikud kunagi rikkaks, aga võivad siiski kenasti ära elada. Kuidas laiendada iseenda jaoks ühiskondlikke raame ja iga päev saaks end täielikult teostada? Mille pärast kaotab looming oma eheduse ja kaalu, kui eesmärgiks on raha ja kuulsus? Miks on oluline iga päev leida aega iseenda jaoks ja lugeda keerulist ilukirjandust?
Saadet juhib Katariina Krjutškova.
15.00-16.00 "Kullafond". Saatekülalisteks on Saksa-Balti Kaubanduskojast Elo Saari ning edukas Noor ettevõtja Ardo Kaurit, kelle ettevõte Ampler toodab elektrijalgrattaid, millest enamus läheb Saksamaale.
Ardo räägib saates, kuidas nad Saksamaale sattusid ning sellest, miks nende rattad müüvad seal paremini kui Eestis. Elo räägib messidest ja nende olulisest, kui tahad kliente leida ja Saksa turule siseneda, siis mida tuleks tähele panna. Lisaks tuleb juttu bürokraatiast, mis Saksamaal jahvatab sajaga – templid, faksid ja post on igapäev. Isegi pangakontot avas Ardo Kaurit oma ettevõttele Saksamaal kolm kuud. Saatejuht Kaisa Gabral.
Saade oli esimest korda eetris 2019. aasta oktoobris.
Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate
siit.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.