Teleprodutsent Kaupo Karelsoni kunstikogu tuumaks on naismotiiv. Kunstihuviline Kaari Koch uuris temalt Äripäeva uues ajakirjas Noobel, kuidas niisugune kollektsioon sündis, kuid juttu tuli ka näiteks sellest, kes on Karelsoni meelest eesti kunsti tulevikutegijad.

- Kõige esimeseks teoseks oma kogus peab Kaupo Karelson Uku Masingu 1956. aastal valminud akti. Foto: Liis Treimann
Kaupo Karelsoni üks esimesi ja eredamaid kunstiga seotud mälestusi pärineb lapsepõlvest. Toonases Tartu II keskkoolis, nüüdses Miina Härma gümnaasiumis sattus noormees õppima teadus- ja kultuurihuviga klassi. Juba 4.–5. klassis hakkasid klassivend Aleksander Lusti pool toimuma temaatilised kultuuriõhtud – pühendatud muusikale, ajaloole ja kunstile. Vaatamata sellele, et Karelsoni huvide ringi kuulusid pigem reaalained, jättis Madalmaade maalikunstnik Hieronymus Boschile pühendatud teemaõhtu tänaseni kestva mälestuse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.