Eesti ettevõtjate koostöö Ukraina inimeste ja firmadega on juba stabiliseerunud ning nüüd võetakse sõja puhkemisega kaotatud aega järjest tagasi.

- Võru mööblifirma Wermo poole pidi Ukrainast kaubalaadung sõitma hakkama täpselt 25. veebruaril. Mõistagi seda kaupa ei tulnud. Wermo juhatuse liige Raul Vene ütles, et see oli esimene sõja mõju, mida nemad otseselt tundsid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Ettevõtetele müügilahendusi pakkuval Fontaktil on Ukrainast pärit arendustiim, kellest paljud elavad nüüdseks Eestis. Sõja puhkedes oli meeskonnaliikmete jaoks töö või projekti valmimine tähtajaks täiesti teisejärguline küsimus, tõdes tegevjuht Siim Salme. "Inimesed peavadki eelkõige hoolima iseendast ja oma perest," ütles ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Varem Venemaaga koostööd teinud ettevõtjad räägivad, et on ise suhted agressorriigiga katkestanud, kuid turul liigub varjatud teid pidi ikkagi Venemaa keelatud toodangut.
Ukraina sõja mõjud on käes ja tekitavad pea kõikide sektorite ettevõtjatele ohtralt muresid. Ümber tuleb mõelda, kust saada toorainet ja materjali, kuidas tulla toime meeletu hinnatõusuga ja kuidas teha muutusi, kui miskit pole võimalik prognoosida.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.