Ukrainlased asuvad Eestis tööle suurel kiirusel ja hulgakaupa
Kuigi osa Ukraina põgenikke ootavad aktiivse töö otsimise asemel kohvri otsas sõjategevuse lõppu ja kodumaale naasmist, on ajutise kaitse saanud inimesed tublisti leevendanud tööjõunappuse all ägavaid sektoreid.
„Paremat tööjõudu ei oskakski soovida,” kiidab tööstusettevõtte Interconnect Product Assembly juht Roman Klepikov Ukraina töötajaid, kellele liigselt toetumine kätkeb samas ka riske. Foto: Raul Mee
„Meil on sadakond Ukraina inimest tööl,” ütles Paides tegutseva Eesti Pagari juht Ragnar Kõiv ehk kõigist töötajatest moodustavad nad ligi kolmandiku. Tema sõnul töötas ukrainlasi nende juures ka enne veebruarikuud, pärast sõja eskaleerumist on nende arv veelgi kasvanud.
Eesti on loonud põgenike kiireks tööle asumiseks ja integratsiooniks soodsad tingimused, kuid tegeleda tuleb majutuskohtade puudusega, kirjutab Prahas Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministritega kohtuv Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Ukraina sõjapõgenike hulk Venemaa-Eesti piiril on kaks korda väiksem, kui oli enne põgenike kadumist piirilt oktoobri alguses, rääkis piirivalve juht Egert Belitšev.
Valitsus on kehtestanud põgenike jaoks keeruka skeemi rongide tasuta kasutamiseks, mis on seni toonud kaasa rohkem probleeme kui kasu. Ukrainast saabujad peavad Elroni rongidega sõitmiseks mõnikord ära andma oma viimase raha.
Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.
Töötukassa virtuaalne töö- ja karjäärimess toimub 8.–10. aprillini ning viib omavahel kokku tööotsijad ja tööandjad. Milline olukord on tööturul täna ja mida saabuv mess mõlemale osapoolele pakkuda saab, sellest räägib sisuturundussaates lähemalt Töötukassa nõukogu juht ja Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode ning Töötukassa teenusejuht Livia Laas.