Üks võimalus oleks maksta hüvitist neile, keda häiringud enim mõjutavad. Omavalitsuste huvi uute karjääride avamise vastu saaks suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu, ütleb riigikontrolör Janar Holm.
Foto: Liis Treimann
Kui Eesti hakkaks ehitama nii neljarajalisi maanteid kui ka Rail Balticut eesmärgiga need 2030. aastaks valmis saada, siis seisaks me juba mõne aasta pärast silmitsi kohalike ehitusmaavarade defitsiidiga, hoiatab riigikontroll.
80% rahvastikust elab järgmisel kümnendil raudtee vahetus läheduses, selgub üleriigilisest planeeringust “Eesti 2030+”. See muudab omakorda tööhõive struktuuri – spetsialiste vajatakse ohutusega seotud ametitesse, leiab Rail Baltic Estonia tehnikajuht Raido Kivikangur.
Tervishoiuteenuste osutamise üheks suuremaks takistuseks on saanud töötajate puudus, mis teravneb veelgi. Perearstiabi, haiglavõrgu korrastamise ja tervishoiu rahastamise otsused ootavad aga endiselt tegemist, leiab riigikontroll aastaaruandes.
Kas riigil on mõistlik täna taristuobjektide ehitamisse investeerida, missugused on hinnad võrreldes „enne sõda“ ajaga ja kas ehitajad saavad tähtaegadega hakkama, selgub Rail Balticu valmimisele keskenduvast Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Värske Freedom24 analüüs toob välja, et Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – investorid jälgivad aktiivselt globaalseid trende tehisintellekti, tehnoloogia ja krüptovaluutade vallas, kuid samas avalduvad neil selged rahvuslikud eelistused ja erinevad investeerimisstrateegiad. Eesti investorid paistavad silma lähenemisega, mida iseloomustab eklektilisus ja kõrge risk, samal ajal näitavad nende Balti naabrid vastandlikke tendentse spekulatiivsete ja tasakaalukamate strateegiate suunas.