80% rahvastikust elab järgmisel kümnendil raudtee vahetus läheduses, selgub üleriigilisest planeeringust “Eesti 2030+”. See muudab omakorda tööhõive struktuuri – spetsialiste vajatakse ohutusega seotud ametitesse, leiab Rail Baltic Estonia tehnikajuht Raido Kivikangur.
- Kuidas mõjutab kolme riigi raudteeprojekt elu ja äride ümberpaiknemist ja ametikohtade teket, räägitakse Äripäeva raadio sisuturundussaates. Foto: Andras Kralla
Saates saab vastuse küsimustele, kas kümnendi lõpuks valmiva Rail Balticu ümber tekib elu, kuidas mõjutab see ehitussektorit ja millist rolli mängib raudteeprojekt tööhõives.
Lisaks tuleb juttu ehitushangetest – miks ei käi Läti ja Leedu ehitusettevõtted Eesti ehitushangetel ja vastupidi? Millist mõju avaldab projektile hinnatõus? Vastuseid annab Rail Baltic Estonia tehnikajuht Raido Kivikangur, saatejuht on Tõnu Einasto.
Tulevik Rail Balticaga: hinda tõusevad ohutusinsenerid
Seotud lood
Kas riigil on mõistlik täna taristuobjektide ehitamisse investeerida, missugused on hinnad võrreldes „enne sõda“ ajaga ja kas ehitajad saavad tähtaegadega hakkama, selgub Rail Balticu valmimisele keskenduvast Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Paari aasta tagune seadusemuudatus lubab Rail Balticu trassile jäävaid maid ka ümberkruntida, linnast väljas asuvates piirkondades on inimesed meelsasti maid näiteks RMK metsatükkide või põllumaa vastu vahetanud, rääkis Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets saates „Triniti eetris“.
Kuhu tulevad Rail Balticu kohalikud peatused ja milline saab olema regionaalne rongiliiklus Rail Balticul, selgitas värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht Rauno Lee.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.