Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
See-eest 35% sõjapõgenikest arvab, et töötavad oma haridustasemele vastaval töökohal. Üleüldse on 51% ajutise kaitse saanud täisealistest sõjapõgenikest kõrgharidusega.
"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.
Kuigi osa Ukraina põgenikke ootavad aktiivse töö otsimise asemel kohvri otsas sõjategevuse lõppu ja kodumaale naasmist, on ajutise kaitse saanud inimesed tublisti leevendanud tööjõunappuse all ägavaid sektoreid.
Tallinna üüriturg jahtub tasapisi, hinnad enam ei tõuse, tunnistavad maaklerid. Odavamas otsas aga nõudlust endiselt jagub ning Ukraina põgenikele on taskukohast eluaset raske leida.
Jaekaubandus liigub üha enam digitaalsete lahenduste suunas, kus e-poed mängivad olulist rolli. “E-kaubanduse Liidu andmetel kasvas e-kaubandus ainuüksi eelmisel aastal 20%, moodustades kogu kaubandusest veerandi,” rääkis SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth.