Ühes Euroopa impordikeeluga soovib läänemaailm kehtestada Vene naftatoodetele hinnalae, Euroopa Liit kaldub võrdlemisi kõrge hinnalae ehk 100 dollari suunas diislikütuse barreli eest.
- Sellal kui Euroopa Liit lõpetas Venemaalt nafta ja peatselt ka diislikütuse ostmise, jätkavad saadud erandi tõttu ungarlased Szazhalombatta rafineerimistehases Vene nafta rafineerimist. Foto: AFP/Scanpix
G7 ühelt poolt ja Euroopa Liit teiselt poolt vaevad praegu, kui kõrge või madal peaks olema hind, millega tohivad kaubelda riigid, mis pole liitunud naftatoodete lausembargoga. Bloombergi andmetel on praegu kõne all 45dollarine lagi odavamatele kaupadele, nagu kütteõli ja 100dollarine kõrgelt rafineeritud kaubale nagu diislikütus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Ahvatlusi sanktsioonide rikkumiseks on kindlasti"
Valitsused ja turuosalised Vene kütuste kadumise pärast väga palju pead ei valuta.
Gazprom kaotas Lääne-Euroopa turult lahkumisega poole oma ekspordist ning sooritas nafta- ja gaasieksperdi Mihhail Krutihhini sõnul majandusliku enesetapu.
USA ja lääneriigid on saanud Vene toornaftale hinnalae seadmisest julgust ning sooviksid sarnase asja kehtestada ka rafineeritud naftatoodetele, Eesti ootab, et ka senised sanktsioonid saaks muuta karmimaks.
Putin istub punkris ja laseb mõjuisikuil Läänes õhutada sõjaväsimust, Ukraina majandus peab vastu, jätkuvalt on teemaks sõjakulud ning Vene varade konfiskeerimine, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõja majandusblogi värskes sissekandes.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.