Arvustus. Mazda CX-60 – 60 000 eurone maastur, millel polegi suurt puuteekraani

Mazda on tänapäeval üks omanäolisemaid laiatarbeautode tootjaid. Nüüd teeb see ka suuremat sorti maasturit. Pistikhübriid pealekauba.

Kui eelmise lõigu esimene lause valmistab teile üllatuse, siis ilmselt kuulute te enamusse. Mazda Motor Corporation, mis ei ole vaatamata suhtelisele väiksusele osa mõnest suurest autokontsernist ega kes-mäletab-mille-kõigega askeldavast konglomeraadist, käib konsolideerunud automaailmas täiesti oma rada – kusjuures rõhutatud uhkusega! –, ent laiemale avalikkusele jääb see tähelepanuväärselt tähelepandamatuks.

Võtame või tõiga, et Mazda väldib ainsana neljarattalistes üha domineerivamaid puuteekraane, eelistades nende asemel rullikut ja kosutavat hulka füüsilisi nuppe. Paljude jaoks kindlasti vanamoeline lahendus, aga testides saab ergonoomika ja liiklusohutuse eest ühtelugu kiita.

Kaasa pole mindud ka bensiinimootorite töömahtude vähendamise ning üleüldise turbotamise vooluga – rohelisest püstolist tangitava jõuallika efektiivsus saavutatakse hoopis tänu diiselmootorlikult kõrgele surveastmele. Rääkimata veelgi innovaatilisematest tehnoloogiatest, nagu esimesena tootmisse jõudnud survesüütega bensiinimootor, nimeks Skyactiv-X, või mudeli MX-30 äsja esitletud hübriidversioonil nn sõiduulatuse pikendajana (ingl k range extender) pruugitav pisike rootormootor.

Sõiduentusiastid seostavad Mazdasid mõnusa juhitavusega. Ning kogu see tehnika ja kõik need omadused on mähitud Kodo disainikeeles kujundatud kesta, mis lööb margi veripunase tunnusvärviga iseäranis särama.

Ses mõttes mõjub CX-60 mazdalikult tuttavlikuna, olgugi et suurus- ja hinnaklass on uus.

Hiroshima prefektuuris Fuchū linnas "peakorteriseeruv" Mazda soovib nimelt kõrgema hinnaga autode turule murda. 50 000–60 000 euro vahemikus hõljuv CX-60 tähistab esimest selleks tarbeks loodud mudelit. Tolle maasturiga püütakse meelitada enda manu potentsiaalsed Audi Q5, BMW X3, Volvo XC60 jmt ostjad.