Euroopa Liit on teinud välispiiri puudutavas poliitikas kannapöörde ning võimaldab piiritaristut ühisest rahakassast toetada, Eestil raha vastuvõtuks kohti jätkub.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul kuluks praegu piiri väljaehitamise summad hädasti ära ka mujal sisejulgeolekus. Foto: Liis Treimann
Neljapäeval pikalt üle kesköö veninud Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumisel otsustati ära seni tabuteemaks peetud küsimus: jah, Euroopa rahast võib toetada liikmesriikide piiriehitust. Seni oli seda peljatud, sest kõrgete piiritarade ehitamist peeti pigem halvaks tooniks.
Viimase sammuna sundvõõrandas riik Võrumaal Eesti-Vene piiri ääres omanikult maatüki, et piiritaristut välja ehitada. Maaomanik ei olnud 5300eurose hinnaga nõus ja vaidles riigikohtuni välja, kuid kaotas.
Eesti saab Euroopast üle 33 miljoni euro, mis läheb peamiselt idapiiri valvamiseks, seireseadmete soetamiseks ja euroopaüleste piirivalve IT-süsteemide loomiseks.
Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex peadirektori asetäitja Uku Särekanno rääkis Äripäeva raadio usutluses, et ühenduse idapiir, Eesti-Vene piirilõik kaasa arvatud, oli ameti kõrgendatud tähelepanu all juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.
"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.