"Helistasin läbi 15 firmat, enne kui mind veokijuhina tööle võeti"

Rahvusvaheliste maanteevedude sektor on Lätis juhtide puuduse tõttu kriisis: lätlased ei taha selles valdkonnas töötada vaatamata sellele, et netopalk ulatub kohati kuni 3000 euroni, vahendab Läti Zemgale telekanal.

„Ligi paarkümmend autot on meil tänaseks juba seisma jäänud, just vormistan veel ühe tubli Valgevene juhi töölepingu lõpetamist. Pole mul südant lasta rooli Usbekistanist pärit juhti, kes nägi siia tulles esimest korda elus lund. See oleks juba ohtlik teistele liiklejatele,“ võtab transpordisektoris valitseva hetkeseisu kokku perefirma Herentes tegevjuht Rein Aav.

„Ukrainlased läksid koju sõdima, paarikümnest Valgevene juhist on alles veel vaid viis, sest nende töölube enam ei pikendata. Jääb üle palgata juhte Usbekistanist, kuid senised kogemused näitavad, et vaid üks kümnest on neist suuteline oma tööd tegema nii, nagu meil harjutud ollakse,“ tõdes Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag saates „Logistikauudised eetris“.

Karjuva veoautojuhtide puuduse leevendamiseks võiks Eesti teha sanktsioonides erandi ja pikendada valgevenelaste viisasid, rääkis Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Tiit Parik.

Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.