Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

Taaskord lendavad Ukraina droonid Moskva pihta, kuid need pole lennumasinad, mis jäävad lõppevat nädalat saatma. Kolmapäeva õhtul langes taevast Embraer Legacy 600 – kümme inimest pardal, kaks neist ninamehed täpselt kaks kuud tagasi toimunud ülestõusus Kremli vastu.

Prigožin on ilmselt surnud. Wagneri palgasõdurite juht Jevgeni Prigožin kukkus oma kaasvõitleja Dmitri Utkini ja veel viie mehega (lisaks kaks pilooti ja stjuardess) Peterburi ja Moskva vahel alla. Kas lennuki tulistas alla õhutõrje? Ilmselt mitte. Kas pardal oli pomm? Võib-olla. Kas Prigožini surnukeha on sada protsenti tuvastatud ja ta kohe kindlasti ei ole maskeeritult mõnes kolmandas riigis? Lõpuni ei tea me sedagi. Kuid nagu ütles hiljuti Bellingcati üks eestvedajatest Christo Grozev: Prigožin korraldab kas uue ülestõusu või ta tapetakse.

Ka teised tahavad anda Ukrainale hävitajaid. Kui möödunud nädalal said Taani ja Holland loa anda oma hävitajad F-16 Ukrainale, siis nüüd teeb seda Norra. Ka Rootsi opositsioon ütleb, et Ukrainale tuleb hävitajaid anda, sedapuhku rootslaste endi Jas Gripeneid. Ukrainal on hävitajaid koledasti vaja, ehkki nagu ütles Äripäeva raadios ka kolonel Mart Vendla – imerelv see pole.

Trumpi pätipilt lõi Ühendriigid kihama. USA ekspresident Donald Trump lasi end neljapäeval Georgia osariigis vahistada ning tulenevalt osariigi seadusandlusest sai avalikuks ka tema niinimetatud pätipilt ehk mugshot. Sünge pilguga portree pani Trump ka ise sotsiaalmeediaplatvormile X, märkides sellega oma naasmist endisesse Twitterisse. Ekspresidenti süüdistatakse valimiste mõjutamises – täpsemini väljapressimise paragrahvi alusel.

Vabariiklased otsivad kandidaati. Ülejäänud vabariiklased pidasid aga sel nädalal debatti, kuhu oli kutsutud ka Trump, ent kes otsustas mitte osaleda. Kaheksast kandidaadist kuus kinnitasid, et toetaksid Trumpi presidendikandidaadina ka siis, kui ta kohtus süüdi mõistetaks. Debati vaatajate seas läbi viidud välkküsitluse järgi on napilt populaarseim kandidaat Florida kuberner Ron DeSantis, kelle edu Trumpi ees on mõõtmisvea suurune. Osa poliitikavaatlejate sõnul võib otsus debattidel osalemata jätta Trumpile populaarsuses kätte maksta.

Jaapan ja Hiina tülitsevad radioaktiivse vee üle. Jaapan hakkas laskma Fukushima tuumaelektrijaamast jahutusvett merre. ÜRO loal tehtud otsus on siiski vastuoluline ning reaktsioonina keelas Hiina Jaapani mereandide impordi – Hiina turg on Jaapanile aga ülioluline. 2011. aastal toimus tuumajaamas tsunami järel katastroof ning nüüdne käik on vajalik tuumajaama lõplikuks sulgemiseks. Teadlaste sõnul on inimesele selles vees ohtlik üksnes soolasus.

Läti sai uue peaministri. Lõunanaabrite sotsiaalkaitseministrist Evika Siliņast sai sel nädalal Läti uus peaminister. Tema parteikaaslane Krišjānis Kariņš pani ameti eelmisel nädalal maha, kui ei saanud koalitsioonikaaslastelt mandaati valitsusliidu laiendamiseks. Siliņa kinnitas, et tahab alustada uue valitsusega tööd septembri keskpaigast.

Nafta hind suuri üllatusi ei too. Musta kulla hinnakasv jääb sel aastal ilmselt tagasihoidlikumaks, kui varem prognoositi. Turuetaloni Brenti hind on juba kaks nädalat langenud. Ühelt poolt pole tulnud Hiinast sellist nõudlust nagu prognoositi, teisalt on turul rohkem Iraani naftat, kus tootmine pole olnud nii suur viimased viis aastat. Võrreldes aastatagusega on nafta hind pea 15 protsenti madalam.

September toob tippkohtumisi. Kui BRICS kohtus augustis, siis suured tööstusriigid G20st saavad kokku 9. septembril. Lisaks sõjale Ukrainas on ühe teemana õhus kindlasti ka Hiina ebalev majandus. Üheksa päeva hiljem koguneb New Yorgis ÜRO peaassamblee.

Kuningas jõuab lõpuks Prantsusmaale. Septembris teeb lõpuks riigivisiidi Prantsusmaale ka Briti kuningas Charles III. Esialgu kevadesse plaanitud külastus jäi ära, sest Pariisis prügi põles ja rahvas märatses. Toona külastas kuningas lõpuks üksnes Saksamaad.