Globaalne briifing: Hiina majandus võib kokku variseda, Ukraina saab USA hävitajad

Selle nädala suured lood tulevad valdavalt idast: nii Euroopa idaosast kui ka Ida-Aasiast. Kui ühel juhul on endiselt keskmes Ukraina sõja purustustööd, siis teistusugust lammutamist võib näha Hiinas, kus võlgadesse uppunud suurettevõtted pole saanud keskvalitsuselt sellist tuge nagu vanasti. Üha enam küsivad Hiina asjatundjad: kas suur juht Xi lasebki kogu asja põhja, et siis värskelt lehelt alustada?

USA lubab Ukrainale F-16 hävitajaid. USA kaitseametnikud on briifinud kohalikke ajakirjanikke uudisega, et Washington on lõpuks lubanud anda Ukrainale ülivajalikke hävituslennukeid. Ehkki sellele eelnesid lood, kuidas väljaõpe nende lennukitega edeneb üle kivide ja kändude, tähendab see, et uuel aastal saavad ukrainlased hävitajad kasutusse võtta. Praegusel vastupealetungil pole sellest uudisest paraku suurt abi.

Ukraina ei täida euroliidu tingimusi. Kiiev ei suuda oktoobriks täitsa kõiki seitset Euroopa Liidu liitumistingimust, teatas Ukraina valitsus. Nende soovituste seas on reformiplaanid, mis peaksid aitama viia Ukraina majanduse ja õigusruumi kooskõlla euroliidu omaga. Nende soovituste põhjal langetab Brüssel aasta lõpus otsuse, kas alustada Ukrainaga liitumiskõnelusi. Olgugi et kõik ei lähe valutult, ütleb Euroopa Liidu suursaadik Kiievis Matti Maasikas, et Ukraina liigub õigel kursil.

Moskvas kärgatas taas plahvatus. Moskva ekspokeskus sai ööl vastu tänast drooniga pihta. Plahvatus raputas aknaklaase Vene pealinna kõrghooneid täis ärikvartalis. Viimaste nädalatega on droonirünnakud Venemaa südame pihta regulaarseks nähtuseks muutunud.

Läti valitsus läks laiali. Peaminister Krišjānis Kariņš pani eile ameti maha, lõpetades sellega vähem kui aasta koos olnud koalitsiooni töö. Kariņši sõnul polnud valitsus võimeline tegema Lätile vajalikke reforme ning valitsuspartnerid ei olnud valmis ka koalitsiooni teiste partneritega laiendama. Uus valitsusjuhi kandidaat on juuraharidusega Evika Siliņa.

Hispaanias saab valitsus kokku. Sotsialistist peaminister Pedro Sánchez suudab ilmselt vältida uute valimiste toimumist, sest ta sai katalaanidega kokkuleppele uue valitsuse moodustamiseks. Nii vasak- kui ka paremblokil oli mõni hääl enamusest puudu, kuid sotsialistide diil separatistlike katalaanidega tuleb kõrge hinnaga. Parempoolsed ei lepi separatistidele amnestia andmisega, kuid vähemaga Belgias redutav Carles Puigdemont ilmselt ei nõustu.

Xi Jinping Lõuna-Aafrikas. Hiina riigipea on tuleva nädala alguses Lõuna-Aafrika Vabariigis, et kohtuda BRICSi-nimelise ühenduse liikmesriikide juhtidega. Vladimir Putin osaleb kohtumisel videosilla kaudu, sest Johannesburgis kohapeal peaksid võimud ta vahistama. Pooldajate sõnul koondab BRICS maailma uut keset, kriitikute sõnul on see aga üksnes Hiina käepikendus, millel puudub sisulisine majanduslik kaal.

Alexander Stubb kandideerib presidendiks. Soome endine pea-, välis- ja rahandusminister Alexander Stubb püüab järgmise aasta alguses põhjanaabrite riigipeaks. Koonderakonna kandidaadina seisab ta vastamisi endise välisministri Pekka Haavisto, Soome keskpanga juhi Olli Rehni ja mitme teise kandidaadiga. Valimiste esimene ring toimub jaanuari lõpus, misjärel otsustavad soomlased kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel 11. veebruaril.

Briti-Hispaania vastasseis. Pühapäeval selgub naiste jalgpalli maailmameister. Ülimenukaks kujunenud turniiril tõstavad karika kas britid või hispaanlased. Ajal, mil meeste mängu varjutavad räpane naftaraha ja kõikvõimalikud ahistamisskandaalid, on tõusnud naiste jalgpall fookusesse ka meeste seas. Naiste jalgpallile ennustatakse nii pealtvaatajahuvis kui ka mängu liikuvas rahas eksponentsiaalset kasvu.