Majanduslangus on praeguseks nii sügav, et majandus vajaks riigieelarvest suuremat turgutust või välisturgude imetabast taastumist, hetkel ei paista üht ega teist.
- Kümnete miljonite suunamine ehitushangetesse majandusolukorda ei päästa, ütles rahandusminister Mart Võrklaev, kelle sõnul peaksid ettevõtjad rõhuma Euroopa abil digitaliseerimisele ja rohepöörde tegemisele. Foto: Liis Treimann
Nii mõnigi näitaja, ettevõtete kindlustunne näiteks, on Eestis seal, kus viimati oldi koroonapandeemia ajal, kui riigieelarvest ei säästetud ühtegi senti. Seekord tuleb ilmselt omade jõududega surutisest välja ronida, sest valitsuse rahanduspoliitika on võtnud kursi majanduse jahutamisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes eelmise aasta sama ajaga tänavu teises kvartalis 2,9%, teatas statistikaamet.
"Jõulist taastumist kuskilt ei paista," nendivad konservatiivselt sügisesse vaatavad logistika- ja veofirmad, kes tunnevad impordi-ekspordi kahanemise statistikat töös vahetult, aga on üks erand.
Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto juunis 20 miljoni euro suuruses puudujäägis, teatas Eesti Pank.
Läti eksport kahanes juulis jooksevhindades 13 protsenti ja oli 1,46 miljardit eurot, kahanemine on veidi väiksem kui Eestis, siin kahanes eksport 14 protsenti, aga Eesti eksport oli rahalises väärtuses suurem – 1,6 miljardit eurot.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.